Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt a...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Kontrolltöö ,,Elektrolüütide lahused" kordamisteemad. Õ lk 85-116 1. Elektrolüüt on aine mille vesilahus või sulatud olek jaguneb ioonideks(H2SO4,NaCl) Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl la...
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugev...
Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , ...
PROTSESSID LAHUSTES: Elektrolüütiline dissotsiatsioon: aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel. (Ioon - laenguga aineosake, tekib aatomist siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone.) Elektrolüüt: laguneb ioonideks vees lahustumisel või sulamisel.( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati
ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide ...
Keemilised reaktsioonid lahuses Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldava lahuse teke elektrolüüdi lahustumisel. Elektrolüüt on aine, mille lahustumisel vees lagunevad ained ioonideks. Tugev elektrolüüt Tugevad happed, leelised, Tugevad happed kõik soolad HCl ; HNO3 ; H2SO4; HBr ; HI Nõrk elektrolüüt Nõrgad happed, nõrgad Nõrgad happed alused H2S ; H2CO3 ; H2SiO3 ; H3PO4 Hapete dissotsiatsioon Hapete lahustumisel tekib H+ . Vesinikioonid põhjustavad happelise keskkonna happe lahuses. Happed, mis on mitmeprootonilised, dissotseeruvad astmeliselt. - 1 ) H2SO4 H+ + HSO4 -...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütiline töö nr. 7 dissotsiatsioon Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite vär...
Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja suletud olekus jaguneb täielikult või osaliselt, juhib elektrit. Tugev elektrolüüt jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks, nõrk osaliselt. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. Hüdrooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni e vesinikiooni seostumisel vee molekuliga. Dissotsiatsiooni aste näitab dissotseerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhet. Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahu...
Mis on elektrolüüs? Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest. Teadmatusest valesti disainitud konstruktsioonid on loonud alumiiniumile halva maine. Mis on ionisatsioon Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist, mille tagajärjel tekib...
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoo...
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade elektrolüütide ja millised mitteelektroluütide hulka: a) naatriumjodiid, b) jood, c) suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid: Mitteelektro...
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...
Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumise...
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe...
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ja tänu sellele ta juhib sulatatud olekus või vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid. Esindajad: happed ja enamik hüdroksiide. Nt. Al(OH)3, H2SO4. -Elektrolüüdid jaotatakse veel: 1) Tugevad elektrolüüdid -> tugevad happed, leelised ja soolad (...
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
Elektrolüüs-elektrivoolu läbijuhtimine lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev reaktsioon. Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisand...
Ained võivad lahustumisel moodustada: a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem. 2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) El...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse Määramine keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 Elektrijuhtivuse Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrij korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. M vähem on la...
Iooniraktsioonid (vesi)lahustes Elektrolüütide lahustes kulgevad reaktsioonid on ioonidevahelised protsessid. Tüüpilisi ioonireaktsioone kutsutakse põhikoolis vahetusreaktsioonideks, sest "molekulid" nagu vahetavad osi. Põhireegel on lihtne Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest (reaktsioon kulgeb kõige halvemini dissotsieeruva aine tekke suunas) Selleks on mõned võimalused 1. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 2. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab 3. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S) 4. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 5. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge Tee nii Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah ...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: FK15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10 UHTIVUSE MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivu arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik...
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on üh...
Ioon- Laenguga aatom või aatomite rühmitus. 1.Mis on elektrolüüdid? Vastus: Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. 2. Milliste osakestena esinevad lahuses a) tugevad eletrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5O...
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioo...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funkt...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Töö eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katse käik Katses kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Enne katset loputatakse elektroode mõned korrad juhtivusmõõtmiseks kasutatava kahekordselt destilleeritud veega. Juhtivusnõu tuleb eelnevalt loputada paar korda ...
1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. A...
Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge............................................................................................................ 4 Sisetakistus......................................................................................................... 4 Mahutavus..........................................................
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees iooni...
Elektrivool 1. Nimeta voolu tekkimise 2 tingimust ? vabade laengute olemasolu, juhis peab olema tekitatud elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. ...
SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses. Na2CO3 aluseline (NaOH tugev alus ; H2CO3 nõrk hape). FeCl3 happeline ( Fe(OH)3 nõrk alus ; HCl tugev hape). Na2SO4 neutraalne
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
