Tööpingid Lintlihvpink Lintlihvpingi ohutus ● Lintlihvpingi ülemine töövaba osa peab olema kaetud kaitsega. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks. ● Pingil peab olema seadis lihvlindi reguleerimiseks töötamise ajal. ● Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud . ● Lihvlindi liikumiskiirus ei tohi ületada 38 m/s. ● Lindi panemisel linditrumlitele peavad liimimiskohad paiknema lindi käigu suunas. ● Detailide väljumise poolses otsas peab olema kate. ● Kanna prille silmade kaitseks ning klappe mürakahjustuse saamise eest. Lintlihvpingi põhilisedosad ● Lihvlint (lint mis lihvib) ● Lihvketas (ketas mis lihvib) ● Töölaud (eseme toetamiseks) ● Kaldasendi mõõtur (näitab kalde suurust) ● Lihvimispaber (selle paned lihvlindi või lihvketta külge/peale) ● Lõdvendus kruvi (sellega saab muuta lihvlindi kas verti...
Idee Lasta turule toode, mis on kompaktne ja vajalik teatud sihtgrupile seoses mõõtmistega ning nende tulemuste hoiustamise ja salvestamisega. Tootel on mitu erinevat funktsiooni alates mugavast mõõtmise teostamisest kuni tulemuste salvestamise ja hoiustamiseni. Sihtgrupp Toode on mõeldud peamiselt professionaalsetele ehitusega tegelevatele inimestele ja kasutamiseks vastava tegevusalaga tootmisettevõtetes. Hea ostusuutlikuse tõttu on võimalik ka tavatarbijal see toode endale hankida. Kontseptsiooni valik Skaala: 1, 3, 5, 9 Kaal: 1, 3, 5 KONTSEPTSIOONID VAJA Kaal Mõõdulint Joonlaud DUS 1,3,5 Salvestav ja paber, Mõõdulint ja paber, Mõõdusirk ED mõõdulint pliiats ja diktofon pliiats el Kaal ult kerge 3 5 15 9 27 5 15 9 ...
MONTAAZ TÖÖD ... hoone ehitamine monteeritavatest elementidest. Et maja kokku monteerida on vaja monteeritavaid elemente (blokid, paneelid jne...) mehanisme (kraanad jne...), tööriistu (kellu, labidas jne.. ), materjale (valud, mört jne..) ja töölisi. Ohu montaaz töödel. 1. Allakukkumised (kiirer, vöö jne..) 2. Muljumised (jääd kahe asjavahele kinni) 3. Pealekukkumised 4. Korrasseadmed peavad olema. Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana 5.Õhkpatjadel kraana 6.Portaalkraana 7.Terikkraana 2.Tõstukid 1.Sahttõstuk 2.Masttõstuk 3.Talid 1.Elektri tali 2.Hammasratas tali 3.Tigu tali 4.Polüplastid 5.Tungrauad 1.Latt tungraud 2.Kruvi tungraud 3.Hüdro tungraud 4.Roni tungraud 6.Vintsid 1.Elektri vintsid ...
Nurklihvija Nurklihvija kohta täpsemalt Rahvakeelne nim. relakas. Kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks. Nurklihvijad erinevate suurustega Kettad erinevate suurustega. Erinevad kujud Erinevad Kettad Lihvkettad Lõikekettad Erinev elektri toide Akutoide Juhtme toide Kuidas ketast vahetada 1) keerad mutri lahti 2) võtad paned teise ketta 3) Keerad mutri kinni Nurklihvija ohutus Kasuta prille Ära koorma masinat Riietu õigesti kasutatud andmed http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-vibratsiooni-vahendav-k ulgkaepida-super-flange-avt https://osta-ee.postimees.ee/nurklihvija-kettad-3tk-125mm-x-6mm-61017992.html http://www.elektrimaterjalid.ee/tööriistad-tööriided/puurid-augusaed-lõikekettad-metalli-jaok s/lõikeketas-makita-metall-125x1x22-2.html http://naelaremont.ee/et/a/nurklihvija-1100-w-125-mm-sjs%C2%B2-...
Energeetikaprobleemid Taastuvad Taastumatud Tuul Kivisüsi Vesi Pruunsüsi Päike Põlevkivi Biomass Turvas Maasoojus Nafta Maagaas Millest probleemid? Alternatiivenergia vähene kasutus oht, et taastumatud energiaallikad saavad otsa Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütus...
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
Kirjuta koolinimi siia ELEKTER KODUS Uurimistöö 9. klass Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis o...
Tuleohutusnõuded kuvariga töötamisel ja tulekahjust teatamine Tuleohutuse seisukohast kuvariga töötamisel on oluline, et kuvari peale või ümber ei asetataks liigseid asju. Tööpind kuvari ümber peab olema vaba üleliigsetest asjadest, et vältida kuvari ülekuumenemisohtu ja sellega kaasnevat tuleohtu. Arvuti ja kuvari läheduses ei tohiks olla lahtist tuld ega põlevaid suitsukonisid. Ärge jätke arvutit, monitori või printerit paksu tolmukatte alla. See võib põhjustada liigset kuumuse kogunemist, mis võib põhjustada riistvara rikkeid ja potentsiaalseid elektrist põhjustatud tulekahjusid. Ärge kunagi asetage vedelikke arvutikomponentide või teiste elektroonikaseadmete lähedusse, kus võib tekkida kahju ümber ajamise korral. Veenduge, et teie arvuti vooluvõrk on korralikult maandatud ja kõikide ühendatud komponentide töötamiseks on piisavalt võimsust. Kui jätad oma isikliku arvuti ja järelevalveta, lülit...
Metaan Kaspar Kaare Markus Sepp Metaan Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige. Metaani avastas ja isoleeris esimesena Alessandro Volta ajavahemikus 1776 1778, uurides Lago Maggiore soogaasi. Füüsikalised omadused Metaan on värvitu ja lõhnatu ning maitsetu gaas. Metaani molaarmass on 16,0425 g/mol. Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja...
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali. Veel üks tõsine probleem on tuumajäätmete kahjulikkus. Tuumaenergia tootmisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, mille matmisest enda isamaa pinnale ei ole keegi huvitatud. Kõige suuremaks miinuseks on aga see, et tuumajaama lõhkemisel tekkib radioaktiivne reostus, mis on...
TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste..........................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maale...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus Nimi ELEKTER Referaat Õpetaja: Ain Toom Kuressaare 2007 SISUKORD Arvutiteenidus.............................................................................................................................1 Elekter..................................................................................................................................... 1 Kuressaare 2007..........................................................................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi t...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Sten Lepamaa KEE-14 Pingealused tööd REFERAAT Õppeaine: Elektriohutus Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Sten Lepamaa Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................... 2. PINGEALUSTE TÖÖDE ÜLDNÕUDED....................................... 3. TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE JA KVALIFIKATSIOON ............................................................................................................... 4. TÖÖVIISID....................................................................................... 5. TÖÖOLUD.......................................................
Raadioside põhialused Referaat Raadioside Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on algperioodist (juba selle sajandi algusest) peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga, kusjuures nii üllatav kui see ka ei tundu, kasutati juba esimestes raadioseanssides tegelikult digitaalset andmeedastust (telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul). Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra...
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine ...
Stress on olukord, kus isiku ja keskkonna vahel valitseb pikaajaline või võimas lühiajaline tasakaalutus, mis sunnib inimest reageerima erilise kaitse- ja kohanemistegevusega. Stressi allikad Stressi allikad võivad olla isikusisesed, teised inimesed ja mitmesugused olukorrad. Stressi allikad võivad olla isikusisesed, nt haigus või tervisehäire. Stressi võib tekitada eesmärkide konflikt. Allikaks võib olla teine inimene, sealhulgas töökaaslane ja pereliige, näiteks kirja puudumine sõbralt või pereliikme haigus. Stressoriteks võivad olla mitmesugused olukorrad, näiteks sisenemine tundmatusse või tugeva müraga ruumi, loengupidamine, sõit lennukiga, automootori rike. Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab o...
Tööstuskaupade pakenditel kasutatavate märkide kogumik koos selgitustega. 1. Jalatsi osiste nimetused: - pealne - vooder ja sisetald - välistald 2. Jalatsi valmistamisel kasutatav materjal: - tekstiil - nahk - kaetud nahk - kõik teised materjalid Näiteid piktogrammidest: ; ; Jalatsite suurusnumbrite vastavuse tabel Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistus Märgistus jaguneb: 1) suurustähistus 2) materjalitähistus 3) hooldustähistus Rõivasuuruste vastavuse tabel Hooldustähistuse tingmärgid Pesemine Masinpesu, 30 oC Masinpesu, 30 oC Mõõdukas toiming Masinpesu, 30 oC Masinpesu, ...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Töökeskkonna kirjeldus ja riskianalüüs Pärnu 2015 Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Töökeskkonna kirjeldus 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 4. Riskianalüüs 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Töökeskonna riskianalüüsi eesmärgiks on tuvastada potentsiaalsed ohud (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psüholoogilised), hinnata ohte ja leida neile parimad, võimalikud lahendused, et töötada oleks hea ja ohutu. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise mille käigus: - selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; - mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; - hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele; - hinnatakse töökohta...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind................................
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...................
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaama...
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kaie Aaslaid SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.Majandus........................................................................................................................4 1.1PÕLLUMAJANDUS................................................................................................4 1.2Kalandus...................................................................................................................5 1.3Metsandus.................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 ...
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.....................
TEHNOVÕRKUDE EKSPLUATATSIOON MA SAAN KÕIK TULEVASED EKSAMID VIIED! HOMNE EKSAM ON VÄGA VÄGA LIHTNE MINU JAOKS Kontrollküsimused 9. oktoobri 2012.a. kontrolltööks SISSEJUHATUS TEHNOHOOLDUSE VALDKONDA 1. Millistest komplekstegevustest koosneb ehitiste korrashoidmine? -haldamine -tehniline hooldamine -heakorrastamine -ehitus-, renoveerimis ja rekonstrueerimis tööde korraldamine -omaniku kohustuste täitimine -energia, vee ja kommunikatsiooni teenuste tagamine -tugiteenuste tagamine 2. Kes moodustavad n.n. korrashoiu kolmnurga? Kinnisvara omanik, korrashoidja ja kasutajad 3. Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine? On regulaarne töökirjeldustega tööde kompleks selleks, et sälilitada ja/või taastatada kinnistul paiknevaid ehitised ettenähtud seisundisse muutmatama kasutusotstarvvet KESKKÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS ...
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk al...
Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte. ISO 14001 arendusega paralleelselt sündis EL-s keskkonnajuhtimise ja auditeerimise skeem (EMAS), mis on vabatahtlik juhend ehk standard. Eestis kehtib alates 2015. aasta detsembrist standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nõuded koos kasutusjuhistega. Üldeesmärk: organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine, mis on vabatahtlik protsess. Miks? ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka. Amfiboolasbestiderühma kuuluvad krokidoliit (sinine asbest), amosiit (pruunasbest), antofülliit, aktinoliit ja tremoliit. Asbestmineraalid on magneesiumi, raua, osaliselt ka kaltsiumi ja naatriumi...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
Üldist Käesoleva käidukava koostamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.juuni 2007 määrusega nr. 53 kehtestatud nõuded käidukorraldusele ja standard EVS-EN 50110-1. Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos. Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga t...
Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasra...
TÖÖ NR.1 Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti on madalapingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline komminukatsiooniseade. madalpinge -1000v jõuahel 3 faasi elektromagnetiline magnet mille omadused tulevad juhitavast elektrivoolust. Lülitussagedus kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluse...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MADALAL TEMPERATUURIL KÜPSETAMINE KONVEKTSIOONAHJUS Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 SEADME ISELOOMUSTUS Kõrgkvaliteediline konvektsioonahi on nõudlikule professionaalile. Sellega saab ühtlase ja soovitud küpsetustulemuse. Ahju on kerge paigaldada, kasutada ja hooldada. Moodulehitusega ahjudest saab alati moodustada soovitud komplekti küpsetamiseks ja kergitamiseks. Klaaside vahel ringlev õhk alandab uksepinna temperatuuri. Uks avaneb isoleeritud käepidemest. Eemaldatava juhtsiinistiku, poleerpinna ja ümardatud nurkadega ahjukambrit on kerge puhastada. Ahju juhtpaneel on selge, nupud vastupidavad ja käepärased. Ühtlase küpsetustulemuse tagavad suunda vahetav puhur ja ümardatud nurkadega ahjukamber. Elektri- ja niisutusveeühendused asuvad seadme tagaseinas, samuti ahjukambri aurukorsten. See lihtsustab p...
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutam...
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutam...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
