LOOMAD • vajavad vähe vett • loomad on enamasti öise eluviisiga • reguleerivad oma kehatemp. väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingam...
Jupiter J***** T******** Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, samuti ka viies planeet Päikesest. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ...
1. Selgita, mis on suur ja väike veeringe? Suureks nim seda, mis hõlmab ka maismaad. Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitu...
MAAILMA TURISMIGEOGRAAFIA II loeng Geograafilised koordinaadid Mõisted Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks nurk mõõdab kaugust Maa keskpunktist ekvaatori tasapinna suhtes (geograafiline laius) ja teine nurk määratakse Maa keskpunktist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne poole (geograafiline pikkus) Geograafiline laius Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl. või N) või lõunas (lühend: ll. või S) ollakse. Laiuskraade hakatakse määrama ekvaatorist. Liikuda saame põhja ja lõuna suunas 90 kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punkt...
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
Kordamisküsimused 1. Millest koosneb maakera ümbritsev õhk? Koosneb gaasidest 2. Millisteks kihtideks jaotatakse õhkkond? Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär 3. Milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat? Ilmarekordid 4. Mille poolest erineb kliimakaart ilmakaardist? Ilmakaart kujutab kindla päeva või kellaaja ilma aga kliimadiagramm näitab mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub se...
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saav...
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
SISUKORD KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................. 8 SISSEJUHATUS Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. EHITUS Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaan...
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1.Mereline- Suvel: j...
Geograafia Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad...
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskr...
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taeva...
LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, ...
Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb ...
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta,...
Kordamisküsimused Geograafia 7. klass Kliima Soojusvööd 1. Palavvöö 2. Parasvöö 3. Külmvöö Kumb on veerohkem, kas soe või külm õhk? Soe õhk on veerohkem Mis on lumepiir? Kõrgus millest kõrgemal sajab lund rohkem kui jõuab ära sulada. Mis on kõrgvööndilisus? Absoluutsest kõrgusest olenev kliima, taimkatte ja teiste loodusnähtuste seaduspärane vaheldumine mäestikes. Kus on mägedes kõige rohkem sademeid? Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetu...
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeed...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, üks neljast hiidplaneedist (Saturn, Uraan, Neptuun ja Juptiter), mis asub Päikesest 780,000,000 kilomeetri kaugusel. Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad...
MERKUUR Kätlin Kaera 12P Lühitutvustus · Merkuur on Päikesele lähim ja Päikesesüsteemis kõige väiksem planeet. · Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on t...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse...
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
1. Kasvuhooneefekt – kasvuhooneefekt esineb maakeral, kasvuhoone klaasi ülesande täidab õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani suur hulk. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat soojuskiirgust mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb ...
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon-...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Planeedid ja Taevakehad referaat õpilane: Andri Suga 4b juhendaja: Edda Köörna september 2009 Marss Marss on päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus, et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öö...
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel ...
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuav...
Mõisted Geodeesia teadus maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide ...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
RÕNGU KESKKOOL JUPITER Referaat Koostaja: Britta Luts 9. klass Juhendaja: Merike Luik Rõngu 2009 Sisukord Üldandmed............................................................................lk 3 Koostis.................................................................................lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2 Üldandmed Hiidplaneet Jupiter on p...
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn ''Kambriumi plahvatus'', mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid. Poleosoikumi jooksul on olnud kolm väga surt organismide väljasuremist: 1. Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60...
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalu...
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 6 miljardit aastat. Päikeselt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
