Siit saate aimu, kui vanalt hakkas einstein leitutama jne..
EinsteiniFriedmanni kosmoloogia Click to edit Master subtitle style 04.04.10 Küsimused Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Mis on kosmoloogiline horisont? Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kõver ja Eukleidiline ruum Einsteini järgi on ruum kõver ja positiivne ehk meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist Universum hakkas tekkima (Suur Pauk) Paisus, tänaseks on selgunud, et see paisumis protsess ei ole lak...
, . , , , . . 14 1879 · - · 1921 · - · · 300 E=mc² , 16 , ( ?) . · , , - . · 1895 . , . · , , , . * ( ) , . 1921. · 12 16 · · · · · · , , , . , . . , . 5 : 1. 2. 3. 4. 5. « »;, ... , , 5 (1968) · 18 1955 1 25 , . 19 1955 · , 12 . - ( Ewing Cemetery ), .
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Mihkel Kivimäe ALBERT EINSTEIN Referaat PA-11A Juhendajad: Rutt Kukk Tallinn 2012 Lapsepõlv Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Alber...
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda. Näide: auto sõidab ühtlaselt sirgel maanteel, taevast kukub alla meteoriit, täpselt auto peale, auto liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga...
Laur Langeproon Albert Einstein Albert Einstein wurde am 14. März 1879 als Sohn einer jündischen Familie geboren. Studienabschlu im Fach Physik war in 1900. Er hat gearbeitet als Hilfslehrer, Beamter, Profesor. Albert Einstein nimmt in der Geschichte der Naturforschung eine Sonderstellung ein. Er steht an der Wende von der alten zur neuen Physik. 1934 mit 34 Jahren, Entwurf Allgemeine Relativitätstheorie (1913). Mit der Schaffung der Relativtätstheorie hat Einstein die klassische Physik des elektronmagnetischen Feldes schöpferisch vollendet. Er hat eine Lehre von Raum, Zeit und Schwerkraft begründet. Die Arbeiten zur Physik der Molekule hat er fortgesetzt, die Forschungen über, den atomistischen Charakter des Lichtes und die Wärmestrahlungen als Schlüssel der Energie verdankt. In der politischer Rolle der Naturwis...
Albert Einstein Albert Einstein, kes sündis 14. märts 1879 Ulmis ning suri 18. aprill 1955 Princetonis, oli Saksamaal sündinud ja hiljem Sveitsi ning Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Tema varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast võib sirguda suurmees. Üldteada on, et rääkima õppis mees alles kolmeselt. Kui tema isa elektritarvete äri 1890dail pankrotistus, kolis tema pere Milanosse. Albert ise aga siirdus Sveitsi, et jätkata enda haridusteed. Ülikooli sisseastumisel põrus ta esimesel katsel läbi. 1896. aastal loobus Albert saksa kodakondsusest, sest tahtis vältida sõjaväge. Selle asemel läks ta õppima gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal ved...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, l...
Fotoefekt 1 Mis on fotoefekt? Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fotoefekti avastas 1887 aastal Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektr...
EINSTEIN Füüsika Sjuzana Solonenkova Albert Einstein 1879–1955 Kes ta oli ? •Sündis Saksamaal •Juut •Kasvas kaupmehe perekonnas •Elas Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Ameerikas •Õppis Kotolik algkool Münchenis, Aarau kantonikool Šveitsis, Zürichi Tehnikaülikooli •Lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas) Töökäik 1908. aastal sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909. a. teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc² fotoefekti teooria looja Kvantteooria looja ...
1) plancki hüpotees valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem E=hf; 2) footon elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus...
Newtoni I ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni II väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. . Newtoni III väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: G on gravitatsioonikonstant, m1 on esimese keha mass, m2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Impulsi jäävuse seadus igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõlt...
Mis on universum? Tervist mina räägin teile teemal Mis on universum Universum sisaldab ruumina tajutavat nähtust. (kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid). Universumil on ajaline ja ruumiline piir. Vanuseks hinnatakse 15-20 miljardit aastat. Universumis vaadeldud kaugeimateks objektideks loetakse kvasareid (3-10 miljardit ly). Meie Galaktika vanuseks loetakse 10 miljardit aastat. Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suure Paugu teooria Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. P...
Albert Einstein (1879 - 1955) 1905. aastal ilmus Saksa ajakirjas "Füüsika annaalid" rida artikleid, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist. Ta ei leidnud tööd üheski ülikoolis, tema käsutuses ei olnud ühtegi laboratooriumi ja ta sai kasutada vaid Sveitsi patendiameti raamatukogu. Ta töötas kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein ja aasta jooksul avaldas ta viis artiklit. Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos. Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia. Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, ta sai selle kätte alles 1921 aastal. Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast...
ALBERT EINSTEIN ALBERT EINSTEIN • ALBERT EINSTEIN (14. MÄRTS 1879 – 18. APRILL 1955) OLI SAKSAMAALT PÄRIT NING HILJEM ŠVEITSI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODAKONDSUSEGA JUUDI RAHVUSEST FÜÜSIKATEOREETIK. PALJUD PEAVAD TEDA 20. SAJANDI SUURIMAKS TEADLASEKS. • OMA SAAVUTUSTE TÕTTU NIMETATAKSE EINSTEINI VAHEL KOGU KAASAEGSE FÜÜSIKA ISAKS. TA ON 20. SAJANDI KÕIGE MÕJUKAM FÜÜSIK. EINSTEIN AVASTAS MASSI JA ENERGIA VAHELISE SEOSE E = MC², MIDA ON NIMETATUD ISEGI MAAILMA KÕIGE KUULSAMAKS VÕRRANDIKS. AASTAL 1921 SAI TA NOBELI FÜÜSIKAAUHINNA TEENETE EEST TEOREETILISE FÜÜSIKA ALAL. • EINSTEIN SAI MAAILMAKUULSAKS PÄRAST ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA SÕNASTAMIST 1915. AASTAL. HILJEM ÜLETAS TEMA KUULSUS KÕIKIDE TEISTE TEADLASTE OMA JA POPULAARKULTUURIS ON NIMI "EINSTEIN" HAKANUD TÄHENDAMA ERAKORDSET INTELLEKTI JA GENIAALSUST. • 1933. AASTAL, AJAL, MIL SAKSAMAAL TULI VÕIMULE ADOLF HITLER, OLI EINSTEIN PAR...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Mustad augud Autor: Alan Dadajev Õpetaja: Marko Häelm 2015 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 5 4. Hawkingi musta augu teooria...........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Selle teema ma valisin selle pärast ,et mulle ammu pakuvad huvid mustad augud ja referaadiga saab alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad...
Erirelatiivsusteooria 7.01.2013 Erirelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis on loodud peamiselt Albert Einsteini poolt ning avaldatud 1905 aastal. Albert Einstein, kes elas aastatel 1879-1955, sündis Saksamaal ning tema tuletatud relatiivsusteooriad seletavad astroniimo ja füüsika nähtusi, mis ei allu Newtoni seadustele. Erirelatiivsusteooria revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat. Albert Einstein rajas nende teooriate alusel aga ühtse ja seesmiste vastuoludeta teooria. 1905. aastal kinnitas Albert Einstein oma erirelatiivsusteoorias, et mitte miski, isegi mitte mingisugune informatsioon, ei saa liikuda valgusest kiiremini. Selline teooria hakkas tekitama probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Einstein lahendas selle probleemi kümme aastat hiljem üldrelatiivsusteooria...
Albert Einstein 1879-1955 Lapsepõlv ja koolitee Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zü...
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselis...
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kauni...
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest ...
Tallinna ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Loodusteaduste osakond Peeter Tamm Reliktkiirgus Uurimus 1 Juhendaja: Tõnu Laas Tallinn 2009 SISUKORD 2 AJALOOST.....................................................................3 LÄHIAALUGU...............................................................3-4 TEKKEMEHANISM..........................................................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..............................................4-5 UNIVERSUMI TEKKEST...................................................5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a...
Sissejuh: Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadu...
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
Kvantoptika nähtused Valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaar osakeste vastasmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista ainult valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Nähtused: # Fotoefekt # Einsteini fotoefekt teoori # Valguserõhk # Comptoni efekt # Fotogeemilised reaktsioonid 1. Fotoefekt Elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. (Lisa materjali on Sille käes!) Voolu ei ole, sest G õhutühjas kapslis puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G - 2. Einsteini võrrand metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni väljalöömiseks metallist (väljumitöö A) ja väljalöödud elektr...
Liikumine Liikumine on kehade asukoha pidev muutmine. Liikumist saab iseloomustada näiteks kiiruse võI trajektoori abil. s = tv. Liikumine võib peatuda, kui keha kuju, mõõtmed muutuvad või kui ette tuleb mingi takistuskeha/jõud. Liikumist esineb igasugust sirg- ja kõverjoonelist, külg- ja pöördliikumist, ringliikumist, ebaühtlast liiumist, perioodilist liikumist jne. Liiguvad need kehad, millele mõjub teatud jõud ja mis omavad kineetilist energiat. Mõjutavaid jõude on palju, näiteks gravitatsioonijõud, hõõrdejõud , gradientjõud, teised kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist, siis kehad seisaks, nad omaks ainult potentsiaalset energiat, siis ei saaks ka paljud tegurid neid mõjutada. Liikumiste põhjustega tegeleb dünaamika. Mida kiirem on liikumine, seda väiksema ajaga läbib keha teatud teepikkust e...
wdIX Kvantoptika Valguse neeldumisel või kiirgumisel käitub valgus osakeste voona. Valguse lainelisi ja 34 osakese omadusi seob Plancki valem: E=h·f ,kus h=6,63·10 Js on Plancki konstant ja f c on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja. 2) Välja löödud elektronide ehk fotoelektronide energia ei sõltu valguse intensiivsuse...
Uue ajastu koidikul. Uue ajastu algus koitis 1905. aastal.Siis ilmus Saksa ajakirjas ,,Füüsika annaalid´´ rida artikled, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist.Tema ei leidnud tööd üheski ülikoolis, polnud ta käsutuses mingit laboratooriumi ja raamatukogudest sai ta kasutada vaid Sveitsi patendiameti kõhna biblioteeki Bernis.Patendiametis töötas ta kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein, ja selle ainsa aasta jooksul avaldas ta viis artiklit.Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos.Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia.Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, aastani 1921.Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, kus Reinesil tul...
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas), sai füüsikaõpetaja diplomi. · Ta abiellus Mileva Maric'iga. Sellest abielust sündisid pojad Hans Albert, kellest sai edukas hüdraulikainsener ja Eduard, kes haigestus skisofreeniasse...
Tallinna Laagna Gümnaasium Stephen Hawking'i panus füüsikasse referaat Koostaja: Stella Kruusimäe 10. klass Juhendaja: Marko Häelm 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? ....................................................................................................... 4 ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA........................................................................................................... 5 ...
Enrico Fermi Enrico Fermi (1901-1954) oli Itaalia füüsik. Ta on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendajana. Õpingud • Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Pisa ülikooli (1918–1922), mille Fermi lõpetas hiilgavalt. • Edasi reisis Euroopasse, kus kohtus paljude füüsikuteoreetikutega. • Juba 24-aastaselt sai ta Sapienza ülikooli professoriks Roomas. • Via Panisperna poisid – Fermi juhitud noorte teadlaste rühm. Keeruline periood Roomas • 1938. a otsustas diktaator Mussolini alustada juudivastase kampaaniaga. • Fermi oli Mussolini juures heas kirjas, ta nimetati teaduste akadeemia liikmeks ja ta kuulus parteisse. • Fermi ei olnud juut, kuid tema naine oli ja see tegi kogu perekonna elu Roomas keeruliseks. • Samal aastal sai Fermi Nobeli preemia uute, neutronkiirguse toimel tekkivate elementide ja aeglaste neutronite toimel toimuvate tuumareaktsio...
Albert Einstein Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas kaupmehe perekonnas. Albert Einsteini vanemad Hermann ja Pauline olid keskklassi saksa juudid. 1886 aastal algas tema koolitee Münchenis. Kord öelnud ladina keele õpetaja Albertile: ,,Einstein, teist ei tule kunagi midagi mõistlikku!" 1894 kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. Aasta lõpus lahkus ta koolist protestiks seal valitseva preisliku korra vastu. 1895 ühines perekonnaga Pavias Itaalias. Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896 loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli. !900 lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,9 kuuepallilises hindeskaalas. 1901 saab ta endale sveitsi kodakondsuse. 1902 pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur ´is ja Schaffhausen ´is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrval tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetil...
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einstei...
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aas...
Albert Einstein on sündinud 14. märts 1879 Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ta on elu jooksul omanud mitmeid kodakondsuseid: saksa, siis vahepeal ilma kodakondsuseta, sveitsi, austria, saksamaa ja ka USA kodakondsust. Rahvuselt oli ta juut. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootisalalisvooluseadmeid. Tal oli 2,5 aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astu...
Tallinna Laagna Gümnaasium Ilona Shmunk ALBERT EINSTEIN Referaat Juhendaja: Marko Häelm Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaat räägib Albert Einsteinist. Ta on jagatud kahte peatükki, millest esimene käsitleb endast lühikest kirjeldust tema eluloost, ja teine räägib tema tähtsusest füüsikas. Viimasest võiks muidugi kirjutada pikki tekste ja neid kirjutama jäädagi, kuna Einstein saavutas enda elu jooksul rohkem, kui mitu sajandit füüsikud enne teda. Einsteini tähtsust füüsikas võib pidada põhimõtteliseks, ta oli suurte ideede kasutuselevõtja, kes muutis maailmapilti märkimisväärselt ja võib lausa öelda absoluutselt. Kuigi muidugi absoluutsed asjad Einsteinile endale ei meeldinud. Einstein ise on inimene, keda tunneb pildi pealt ära kõik ennast natukenegi harituks pidavad inimesed. Oma eksentrilise oleku ja välimusega on ta jätnud maailma...
Isaac Newton (1643-1727) Kuulus inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. · Sõnastas : o Klassikalise mehaanika põhisedused o Ülemaailmse gravitatsiooniseaduse · Avastas: o Valguse dispersiooni · Arendas: o Valguse korpuskulaarteooriat · Töötas välja: o Diferentsiaal- ja intergaalarvutuse. Legend Newtoni õunast Murul pikutav Newton nägi mahakukkuvat õuna. Miks õun kukub alati Maa poole? Kas õun tõmbab ka maad enda poole? Lapsena oli Newton üsna nõrguke ja seetõttu sunnitud omavanuste mängudest eemale jääma. Selle asemel et laste tavaliste mängudega aega veeta, leiutas Newton oma isiklikud lõbustused, milles avaldus juba tema geniaalsus. Alghariduse sai Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllat...
MUST AUK Diana Simmer Paide Gümnaasium 12.klas MIS ON MUST AUK? Must auk on meeletult suure gravitatsioonijõuga objekt, aegruumi osa. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus lõpmatu suur. NÄITED Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrgusen...
Sinu kool Sinu klasss Sinu nimi Louis de Broglie referaat elukoht 2009 Louis de Broglie, täisnimega Louis Victor Pierre Raymond duc de Broglie, sündis 15. augustil 1892 Prantsusmaal Dieppes. Louisi isa oli Victor duc de Broglie, kes kuulus prantsuse aadliseisus perekonda, ja ema oli Pauline d`Armaille. Louis õppis Lycee Janson de Sailly koolis Pariisis kuni 1909 aastani. Pärast seda läks ta Sorbonne ülikooli õppima kirjandust ja ajalugu. 1910 lõpetas ta ülikooli humanitaarteadus kraadiga. Pärast seda tekkis tal huvi füüsika ja matemaatika vastu. Aastaks 1913, kui ta oli 21 aastane, sai Louis de Broglie teise kraadi ja seekord teadus valdkonnas. Kahjuks, enne kui ta sai teha karjääri teaduses, värbati ta prantsuse armeesse. Esimese Maailmasõja ajal oli ta telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades. Pärast sõda jätkas Louis õpingu...
Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the...
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria · Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Oma erirelatiivsusteoorias 1905. aastal kinnitas Albert Einstein, et mitte miski isegi mitte informatsioon ei saa liikuda valgusest kiiremini. See tekitas probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Kümme aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga. Oma teoorias pakkus Einstein välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil ...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes...
Karin Kilumets 12b Arutlus Kuidas muutsid teaduse ja tehnika areng ning uued kunstivoolud 20. sajandi alguses inimeste maailmapilti Juba 19. sajandil hakkas teadus tegema suuri edusamme, 20. sajand lisas aina hoogu juurde. Ka kunstis oli areng kiire, uued kunstivoolud, mis olid esindatud nii kujutavas kunstis, kirjanduses kui muusikas, vaheldusid pidevalt. Selline progress avaldas mõju ka inimeste maailmapildi avardumisele. Üks olulisemaid muutusi inimeste maailmapildis 20. sajandi alguses oli kristliku õpetuse tähtsuse langus. Kui siiani oli usutud, et maailma juhib kõikvõimas Jumal, siis selline mõtteviis kaotas edaspidi pooldajaid. Uued teadussaavutused ja arengud tehnika valdkonnas panid inimesi nendele kaasa elama. Tekkis maailmapilt, mille keskmes olid inimese arengu teooria. Ka ülikool...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni ele...
,,Jumal ja kosmos" Hugh Ross Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine teatud mõttes kogu elu tähenduse ja eesmärgi uurimist. Et kosmoloogia tegeleb nii kaalukate ja isiklike küsimustega, on ta tekitanud omandiinstinkti ja konkurentsi. Praegu on see arvatavasti selgem kui kunagi varem. Siin võistlevad kolm gruppi: teoloogid, teadlased ja filosoofid. Praeguseks on välja pakutud, et universum sai alguse Suurest Paugust. Kui univers...
Fotoefekt. Sellest võib järeldada, et mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti, s.t. elektronide eraldumist ainest. Kuna klaas neelab tugevalt lühiainelist kiirgust, võib arvata, et pikalaineline, väiksema sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt esineda ainult juhul ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
