KESKKONNA- PROBLEEMID SUURLINNADES 12 klass Peamised probleemid Tihe asustus Tehased Õhu saastumine Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Veekogude reostus Ehitustegevus Reostus https://www.youtube.com/watch ?v=WfGMYdalClU TÄNAN KUULAMAST!
USA 1920-1930 Too näited kõikidesse valdkondadesse Sisepoliitiline elu Majandus Välispoliitika Igapäevaelu Palju skandaale Vabariik Vabaturumajandus Maailma juhtivam riik Uus tehnika, uus tootmisviis Sekkusid Euroopa asjadesse Dzassiajastu President Franklin Delano Roosvelt Demokraadid Tarbekaupade hulgitootmine Jäi eemale Rahvasteliidust Pilvelõhkujad Kuritegevuse kasv Vabariiklased Elavnes ehitustegevus Isolatsionism Kaheparteisüsteem Ametiühingud Mõju suurenemine Ladina-...
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
ROOMLASTE ELAMUD JA ROOMA LINN · Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. · Aatrium- keskmes paiknev ristkülikukujuline ruum mida piirasid igast küljest magamistoad. · Aatriumi kohalt oli katus avatud. · Põranda keskel asetses bassein (Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis) · Aatrium oli omalaadne pere- või elutuba. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem rajati majade taha eraldi ruum. · Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks. · Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus sihipärase väljaarendamise ja kaunistamisega. · Foorum- kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Jumalate tempel Pantenon. · Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. (Platiumi künkale Keisrite ...
Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo M...
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelis...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsde...
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üh...
Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on ...
EROSIOON JA KÕRBESTUMINE MIS ON EROSIOON? Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassidek...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen, Kaie Soomuste, Geidi Müür ESPAK GRUPI TEENINDUSSTANDARD Rühmatöö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku 2018 Espak Grupi põhilisteks tegevusaladeks on ehitus- ja sisustusmaterjalide ning kodukaupade jae- ja hulgimüük, ehitustegevus, lainepapist pakendi, puidutoodete ja puitmaterjalide ning mööbli tootmine. Espak Grupi eesmärgiks on pakkuda oma klientidele võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset kaubavalikut ja teenindust (Espak Eesti ehitusmaterjalikaupluste kett, 2018). Tööpäeva algus: Alustan tööpäeva positiivse hoiakuga ja heatujuliselt; Sean valmis oma töökoha, korrastan kaubariiulid; Minu olek: Austan kliente ja oma kolleege; Olen positiivne ka siis, kui mul on isiklikke probleeme. Kliendile see välja paista ei tohi; Näen a...
Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km ulatuses on kaitse all juba 1959.aastast. Mustjala panga pikkus on umbes 2,5 km ning suurim kõrgus 21,3 m, millele lisandub veel ca 10 m veealust panka. Püstloodne murrutusjärsak ulatub peaaegu veepiirini, paarsada meetrit eemal meres asub veealune järsak, mille kohal tormiste ilmadega vahutavad murdlained. Pangal on veepiirist kõrgemal kaks astangut, kolma...
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. KUNST: Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetav...
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; M...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehit...
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Kuritegelikud rühmitused ja rühmituste ühendused. Organiseeritud kuritegevus. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, ...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maaref...
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1...
Uus-Babüloonia 2015 Riigi loomine • 625 eKr kuulutas Nabopolassar enda Babüloonia kuningaks, purustas Meedia abiga Assüüria ja rajas Uus- Babüloonia (püsis 625–539 eKr). • Selle hiilgeaeg oli Nebukadnetsar II ajal (604–562 eKr). Nebukadnetsar II • Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. • Nebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. • Vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina. • 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust. See ebaõnnestus, riigid hakkasid mässama. • 586 eKrhävitas ta Jeruusalemma ja viis mitukümmend tuhat juuti Babülooniasse vangi. • Nebukadnetsar pidi 587 eKr Jeruusalemma taas vallutama. Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Babüloonia majanduskorraldus • Peale Foiniikia ja Palestiina vallutamist muutus Babülon tä...
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
Mis on kõrbestumine? · Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama. Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. ...
5) Kuidas kujunes Prantsusmaast tööstusriik ? Varasema põllumajandusmaa , kus põhialaks oli põllundus hakkas kiiresti arenema tööstusriik. Eriti arenes siidi-,sameti-,parfümeeria-,kunstkäsitöö- ja igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka : masinate , autode ja keemiakaupade tootmine. Tänu kalarikastele ranikumeredele oli Prantsusmaal palju kalureid. Hästi tunti Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi ka turski ja heeringaid. 6) Kirjelda Suurbritannia sisepoliitiline elu. Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. ...
Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laial...
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesots...
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus...
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss....
Johann Carl Ludwig Engel (1778- 1840) Johan Erik Lindhi portree Johann Carl Ludwig Engelist Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Kasutatud allikad Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut ...
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB Jaak omab palju poolehoidjaid-EI JAH- Jaagul on palju poolehoidjaid Läbi Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise-EI JAH- vabadus tuleb demokratiseerimise...
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakka...
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki ...
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja kon...
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kun...
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik (1895), Jõhvi lähedal saab ime...
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,...
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kog...
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud sii...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Sisukord: · Prantuse renessanss · Lossid · Louvre · Louvre'i algus.. · Chambordi loss · Fontainebleau loss Prantuse renessanss Väga omapäraseks kujunes renessansskunst Prantsusmaal. Sõjaretkedel Itaaliasse nägid Prantsuse kuningad seal uuelaadilist kunsti ning soovides ka omal maal midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Franc...
Eesti keskaegne sakraalarhitektuur Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kiriku...
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on vä...
Majandusorganisatsioon · Majandusühendused · Väliskaubandus, rahandus · Toorainekartellid WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon. Reguleerib maailmakaubanduse vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas. IMF- Rahvusvaheline valuutafond. Riikidevahelise koostöö reguleerimine, krediidi võimaldamine liikmesriikidele. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon. Kanada, Mehhiko, USA. Liikmesriikide vaheliste kaubandustõkete puudumine, firmade tegevuse korraldamine. EFTA ehk Euroopa Majanduspiirkond. Euroopa riigid kuuluvad, Euroopa liit ka Norra, Island. Kaupade, isikute teenuste ja kapitali vaba liikumine. ASEAN- Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. ,,Oma" rahvusvaheliste firmade abistamine ja võõraste tegevuse kontroll. APEC- Aasia-Vaikse Ookeani Majandusliku Koostöö Organisatsioon. Vabakaubanduse ja majanduse arendamine, püütakse energivajaduse valdkondades koostööd teha. Austraalia Hiina Jaapa...
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
