Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Te...
Egiptus Asukoht · Asub Aafrika kirdeosas · Naaberriigid: Liibüa, Sudaan, Iisrael · Punase ja Vahemere ääres Üldine teave · Pindala 1,002,450 km2 · Rahvaarv ligikaudu 82,000,000 · Pealinn Kairo · Riigikeel araabia keel Kairo "Tuhande minareti linn" Lipp · Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummarda...
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on minu jaoks osa elust, kuulan seda pideval nii kodus koristades, kuskile sõites ja kui tuju on halb, see teeb alati tuju paremaks. Otseselt muusikaga ma enam ei tegele, kunagi käisin kooris laulmas, kuid enam ei käi. Muusika liike on väga palju erinevaid ja mul ei ole kindlat lemmikut, kuulan kõike mis hea tundub. Roomas toimus muusikute sisseränne, muusikud tõid endaga kaasa pille, mis täiendasid etruskidelt päritud pillikogu. Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning tulijate eksootilised laulud ja tantsud andsid tõuke pantomiimteatri edasiseks arenguks. Pantomiimid põhinesid kreeka tragöödial, nagu ka väga populaarsed miimid. Pärast Egiptuse vallutamist 30 pKr jõudis Rooma Isise kultus ja koos s...
Mis on muusika?: Muusika ehk helikunst on üks (kreekakeelsest sõnast musiké 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängid...
KÕHUTANTS Riietus · Kaunistatud rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega · Õhulised ja langevad riided · Paljajalu · Pärineb Egiptusest · Levinud ka beduiinide ja mustlaste seas · Improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid · Liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt Egiptuse stiilis kõhutants · õitses aastatel 1940 1990 · Tantsitakse kas orkestri(ja laulja) või salvestatud muusika saatel · domineerib kaheosalise kostüümi disain, mille seelik ülevalt tuharate ja puusade ümber liibub ning altpoolt laieneb · Vahel tantsitakse ka pikas kleidis, mis katab kõhu. · Liigutused on orienteeritud muusikaliste filigraansuste peegeldamiseks · oluline roll on miimikal ja tantsija tõelistel emotsioonidel · Mängitakse palju vaatajaga, hoitakse teda pidevas janus rohkema järele Türgi stiilis kõhutants · Tantsitaks...
Egiptuse JUMALAD Amon - Amun, Ammon oli Vana Egiptuse peajumal ·Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. ·Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Ra Ra (ka Re, egiptuse keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris Osiris on Vana- Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Thoth Kirjutamise ja teadmise jumal Hathor Hathor (Horuse maja) egiptuse emajumalus, Horuse ema. On ka armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ja muusika valdaja. Ta on inimese keha ja lehma sarvedega päikese kettaga pea kohal kuninga lähikondlane ja kaitsja. Anubis Anubis on egiptuse jumalus ja Surnute Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk B...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Egiptuse kunst Periood Tegevusalad Egiptuse kultuur eksisteeris põllumajandus, tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele 2778 e.m.a- 332 e.m.a Sfinks Maaalune kividega vooderdatud hauakamber Kaljukünkast väljaraiutud Dünastia ajast.III a.t. e.m.a (u. 1480 e.m.a) MUUSIKA Tuntuimad pillid: Kinnor, sofar,harf, topeltsarmei, Egiptuses tegutses ka orkester, Templi-orkester. Orkester. Kujuteldud pillidega.
EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Su...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi snal kunast on mitu thendust. Kultuur-laiemas mttes thendab inimtegevust(mtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga nide. Kunsti erinevaid thendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste...
Muusikaajalugu Oliver Vatsfeldt [email protected] 10. klass Kust saame teadmisi vana aja muusika kohta? · Oletusi saab teha kaljujooniste põhjal · Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Mesopotaamia päritoluga ... Lauto Lüüra 10. klass Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslikku funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks Musitseerisid leviidid · Kutselised muusikud templiteenistuse tarvis 10. kl...
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli om...
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKT...
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele. Sonaat 3(või 4) osaline suurteos sümfooniaorkest...
Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias t...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Vanad kultuurrahvas Monday, September 15, 2008 1:12 PM Egiptus Mesopotaamia India Hiina Araabia Mehhiko Vana-Kreeka ja Rooma kultuur 1. Arhailine Vanal ajal omastati muusikale imep2rast v6luj6udu. Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika ...
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et sed...
Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguse...
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisi...
VANAAJA MUUSIKA Esimesed kõrgkultuuriga maad arenesid Euroopast idapool Mesopotaamias ja Egiptuses suurte jõgede ääres. Juba 3000 aastat eKr. Olid seal linnad, tegeldi käsitööga, arendati välja piltkiri. Vanad kultuurrahvad omistasid muusikale suurt tähtsust. See kõlas nii jumalatele pühendatud pidustustel kui ka igapäevaelus. Sumerid. Mesopotaamias elas rohkem kui 3000 aastat eKr. rahvas, keda nimetati sumeriteks. Keegi ei tea, kuskohast ja millal nad sinna tulid. Sumerite kultuur on üks iidsemaid. Neil oli oma keel, kiilkiri, templi- ja paleemuusika. Väljakaevamistelt on leitud umbes 4500 aastat vana sumeri lüüra, mis on valmistatud sõnnikoljust. Sarvede vahele tõmmati sillus ja keeled. Selline pillikuju jäi püsima pikaks ajaks. Kuninglik pill lüüra oli mitte ainult muusikariist, vaid ka püha ese, mida kanti pidulikel rongkäikudel. Pillidest o...
Kool Nimi Klass Aafrika kultuur ja rahvad Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn Sisukord Aafrika kultuur........................................................................................................ 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad.......................................................................................................... 6 Kokkuvõte.........
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Terry Riley (1936) Ameerika helilooja muusik, oli üks minimalistliku muusika juhtfiguure, tema stiil on mõjutatud jazz-ist ja India klassikalisest muusikast. Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album "A Rainbow in Curved Air" (1968). Samu...
"Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsembril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Lavastuse esialgne eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 1...
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja...
VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saa...
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi ) Õp. Lii Toots "Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale." (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg...
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Referaat MUUSIKATERAAPIAST TALLINNA ÜLIKOOL Tallinn 2018 Mis on muusika? Kuidas seda defineerida? Muusika ehk helikunst on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus või inimkeskkonna helid. Sõna muusika tuleneb vanakreeka sõnast () 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu. Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on de...
Egiptus Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks. Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti, et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust. Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu Muumiad ja püramiidid: Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike soola...
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, ...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
Egiptuse tähtsad jumalad: ANUBIS - hauataguse maailma, surnute jumal, surnuaedade kaitsja. Kaitses surnuid palsameerimise ajal, saatis hingi enne surnutekohut. Kujutati teda Saakali peaga inimesena. Oli Osirise poeg.Tegi isa surnukehast esimese muumia. APIS - Ptah elas Apises või oli Apis jumal Osirise kehastus.Kehastas jõudu, lahingujõudu, mehelikkust.Välk tabas taevast lehma- sündis Apis. ATUM (TUM)- päikesejumal, keda kummardati eriti Heliopolises, ürgne loomejumal, kujutati kuningana. Kujutati tavaliselt inimesena, kuningana. GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusiku...
Egiptuse jumalused Hathor • Armastuse, tantsu ja muusika jumalanna. • Kujutati inimese keha ja lehma sarvedega. • Pea kohal oli päikeseketas, kaelas ehe. • Hellenismi ajal samastati Aphroditega. • Tervitas surnuid. Hathor’i tempel Denderas. Papyrus of Ani • Pärineb 1250 a. eKr. • Hetkel asub Londonis, Briti Muuseumis. • Skulptuur Hathor’ist lehmana. • Hetkel asub Kairo Muuseumis, Egiptuses. • Tomb of Thutmose IV • Seinamaal • Pärineb 1550.- 1292. aastast eKr. • Hathor’i on kujutatud koos teiste jumalustega surnuid tervitamas. Horos • Taeva- ja päikesejumal. • Kulli- või pistrikupäine. • Määras kindlaks jumalate mumifitseerimise üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
