Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi n...
Egiptuse kunst Referaat Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 ...
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
Egiptus Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks. Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti, et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust. Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu Muumiad ja püramiidid: Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike soola...
Kreeta ja Mükeene erinevused ja sarnasused Alateemad: 1. Aeg 2. Asukoht 3. päritolu 4. riiklus 5. kultuur KREETA sarnasused MÜKEENE 1. a) u. 2000 a eKr a) Pronksiaeg a) u. 1500-1100 a. eKr 2. a) Kreeta saar a) Kreeka riik ja Egeuse mere a) Mandri Kreeka piikond 3. a) Egeuse mere piirkonna a) kreeklased ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus puudus b)kuninga kõrval oli b) kuninga kõrval oli preester sõjapealik c) sõjaväe puudumine c) eliitkaardiväga, hobused 5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal kultuuritase oli kõ...
Sinuhe jutustus 1. Kes oli Sinuhe ja miks ta põgenes oma kodumaalt? Kõrgemast soost mees, kuningahaaremi teener, kes põgenes oma kodumaalt, kuna kuulis pärast Egiptuse vaarao Sehetepibre surma vandenõust uue vaarao vastu ning hakkas siis kartma oma elu pärast. 2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust. Sinuhe uus valitseja andis talle naiseks oma vanima tütre, samuti hea maatüki, kus kasvasid maitsvad viljad ning teravilja ja mee saak oli suur. Samuti pani Kaanani maa kuningas ta oma valitud maal ühe hõimu valitsejaks. Ma arvan, et Sinuhe elu oli õnnelik, kuid siiski soovis ta tagasi minna oma kodumaale Egiptusesse, et seal surra. 3. Millised seosed on "Sinuhe jutustusel" ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest elust? Sinuhe soovis väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi oleks "elu pärast surma". Selleks pidi ta...
,,MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU" Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus, mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku. Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha primitiivseid asju, nagu maa harimine või niisutussüsteemide rajamine ning asusid alamal ühiskonn...
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ............................................................................................................................................5 4.LAPSED ............................................................................................................................................7 5.LISA INFORMATSIOON................................................................................................................8 6.KOKKUVÕ...
Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust ("Sinuhe jutustus" ja "Gilgames") Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud...
Milles väljendu Egiptuse kõrgkultuur? Mikk Ludvi 10. a Egiptus on olnud mitutuhat aastat riik, kus on mitu riigi valitsemiskorda, Egiptus on olnud riik kus on olnud mitmekülgne kultuur ning seal on siiamaani erinevad usundid ja kultuurisuunad. Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aeg...
Vana-Egiptuse pärand maailma kultuuri ja ajalukku Egiptuse geograafiline eraldatus kujundas ühiskonna väga stabiilseks ja traditsioone hindavaks. Sellepärast võib öelda, et Vana-Egiptus on pärandanud väga palju maailma kultuuri ja ajalukku. Egiptuse ühiskonnast on välja kujunenud meie praegune ühiskond, mis erineb vaid tavade ja rituaalide poolest. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. See tähendas, et Egiptlastel oli oma astmiksüsteem. Kus kõige tähtsama koha peal oli vaarao. Talle järgnesid preestrid, sõdurid, kirjutajad, käsitöölised, talupojad ja orjad. Vaarao, kui jumala ja ülempreestrina sai osaliseks kõige olulisematel religioossetel pidustustel ning täitis maa peal jumala käsku. Kõrgem ametikond sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Jumalaid, usu eesmärke ning erinevaid tõekspidamisi oli Egiptlastel rohkesti ning tõenäoliselt ilmneb sarnaseid tunnusjooni ka tänapäeva religi...
VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egipt...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja alamjooksul. Selle riigi periood kestis 31.-6. sajand eKr ning see aeg jagataske omakorda kolme ajajärku - vana riik, keskmine riik ja uus riik. Muistne Egiptus oli üks esimesi omataolisi tsivilisatsioone ning muistsed egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused? Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese anato...
Vana-Egiptuse kokkuvõte. Aafika mandri kirde osas on maailma pikim jõgi Niilus.Selle jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat eKr Vana-Egiptus. Mõlemal pool Niilust oli kõrb,jõe org aga viljakas ja sobis põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga. Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi o...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID)..........................................................................................................
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alle...
LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI............................................................................................................
Karol Kogger 6.A kl Egiptlaste usund ja kultuur Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis, uue riigi pealinnaks sai Teeba. Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis isiklikult oma hauakambriks kerkiva püramiidi ehitust. Hufu poeg Hafre lasi oma püramiidi ehitada umbes 2520.aasta paiku eKr. Püramiidid Püramiid on vaaraodele ehitatud hiiglaslik hauamonument. Kuulsaim neist on Giza Suur Püramiid, mis oli ehitatud vaarao Hufule. See on kõigist Egiptuse pür...
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvav...
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased. Se...
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste täh...
Niilus ja selle tähtsus ajaloos Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Esimesed asukad sattusid Niiluse orgu välistingimuste survel (umbes 3000 a. eKr). Üksikud väikesed suguharud, kes rändlesid Niiluse orgu ümbritsevates steppides, laskusid pikkamööda jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust piiravad maa-alad ei lõunas ega ka idas veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini stepp, milles leidus ülikülluses jahiloomi; ei olnud päris viljatu ka ida pool, kus kasvasid erisugused puud. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurk...
aastat. Tempel-usu ja võimu sümbol ( Egiptus) Tempel-usu ja võimu sümbol oli riigiti erinev. Arutleksin just Egitptusest. Oma asendi tõttu oli rändrahvaste eest kaitstud ja rünnakute eest, olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid väga kaua. Egiptuses oli ainuvalitseja ehk Vaarao. Egiptuse kunst pidi näitama siis Vaarao suurust ja kõikvõimsust. Kunst oli seotud hauataguse maailma ja jumalatega. Egiptlased uskusid ,et maalid või esemed olid rituaalidega abiks hauataguse elul ja hetkelisel elul. See ka suur põhjus miks Egiptlaste kunst püsis muutumatult mitu tuhat aastat. Senini leiab Egiptusest palju vana aja maalinguid ja esemeid mis on säilinud. Egiptlased palsameerisid surnuid, ehtisid kirste, ja lisasid kirstu sisse maalinguid. Rikastel olid eriti ära ehitud kirstud. Egiptuse suurimateks kunstiteosteks on kindlasti püramiidid. Küljed olid kaetud lihvitud plaatidega. Püramiidi sisemuses on vaarao hau...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia oli nähtavasti ,,kohustuslik" iga hästi varustatud apteegi jaoks. Jahvatatud muumiat hinnati väga kõrgelt ja seda on ka näha sellest, et Prantsusmaa kuningas kandis endaga kaasas alati muumiapakikest, et vigastuste korral ravivahend kohe käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud v...
Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.................................................................lk 9 Püramiididest. Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide...
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärn...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5.Nimeta Mesopotaamia kaks tähtsamat jõge. Tigris ja Eufrat 6.Mis on püramiid ja iseloomusta seda. Need on hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid vaaraode hauakambrid.Püramiide laoti suurtest kiviplokkidest. 7.Kuidas toimus põlluharimine Niiluse kallastel? Põlluharimine oli Egiptlastel võimalik ainult tänu Niilusele ja tema üleuju...
Sisukord 9. Tiitelleht 10. Sisukord 11. Sissejuhatus 12. Püramiidi tehnilised andmed 13. Ehitus 14. Huvitavad faktid püramiididest 15. Sfinks 16. Kokkuvõte 17. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Püramiidi tehnilised andmed Cheopsi püramiid on tõeline i...
Egiptus 1. Loodusolud Egiptus asus Kirde-Aafrikas, kuni 20 km Niiluse jõest eemal. Kuna vihma ei sadanud, tegi elamise Sahara kõrbes võimalikuks iga-aastane Niiluse üleujutus, mille põhjustasid vihmasajud Niiluse ülem-jooksul. Tänu sellele tõusis vesi kuni sügiseni, jättes maha pehme ja viljaka mulla midu egiptlased usinalt harisid. Egiptus oli suhteliselt eraldatud kogu ülejäänud maailmast ja seetõttu ei näinud esialgu vajadust ka suurele armeele. Võimalused muu maailmaga ühendust võtta oli sõita üle Vahemere või läbida kõrb Siinai poolsaarel et jõuda Aasiasse. 2. Ühiksond Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. · Selle eesotsas oli piiramatu võimuga vaarao, keda peeti jumalaks. · Vaaraole järgnes ülemkiht, mille moodustas vaarao suguvõsa ja eri piirkondade üliksugu-võsad, kes olid vaarao perekonnaga abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kelle alla kuulusid riigi ...
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapär...
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maai...
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiid...
Egiptuse religioon Egiptlased olid sügavalt religioossed: nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Religioossete tõekspidamiste ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine oli preestrite töö. Kõrgeim preester oli vaarao, oma kohustuste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nad tegutsesid templites ja valiti ülikkonna seast. Preestrid olid ka valitseja nõuandjad riigijuhtimisel. Jumalad Egiptlased austasid tohutul hulgal jumalaid, üks tekst loetleb neid 740, lisaks on veel teisi mütoloogilisi olendeid. Kindlat süsteemi jumalate kohta ei olnud, lood jumalatest ja nende tunnused kattusid. Jumalad võisid elada ükskõik kus, enamasti neile ehitatud templites. Ra lõi kõigepealt Su (õhujumal) ja Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguse...
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemel...
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset. Varaseimad teated kosmeetikumidest päri...
Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises n...
Essee Egiptuse arengu kohta Looduskeskkonna iseärasused Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamuse asustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeogra...
Egiptuse kunst Kõik teavad, et Egiptus on püramiidide - kivimägede, mis seisavad, nagu tormi üle elanud maamärgid ajaloo kaugeleulatuvas horisondis - maa. Ükskõik, kui kauged ja saladuslikud nad välja näevad, nad jutustavad meile paljutki oma loost. Nad räägivad meile maast, mis oli nii põhjalikult organiseeritud, et oli võimatu neid suuri künkaid ühe kuninga valitsemisajal valmis saada; ja nad räägivad meile kuningaist, kes olid nii rikkad ja võimsad, et nad võisid sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse, kaevandama neid kive, vedama nad ehitusplatsile, ja liigutama neid kõige algelisemate meetoditega, kuni kalm oli kuninga jaoks valmis. Ükski kuningas või inimene poleks kulutanud nii palju ja vaevanud ennast, et valmis saaks pelgalt üks monument. Tegelikult teame me, et püramiididel oli oma praktiline roll kuninga ja tema alamate silmis. Kuningat peeti j...
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1. Vana- Egiptus püramiidide sünnimaa............................................................................4 2. Püramiidide ehitamine...................................................................................................5 3. Igavene elu ehk elu pärast surma.................................................................................. 7 4. Salapära ning müstika....................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................9 LISAD.................................................................................................................................10 SISSEJUHATUS Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maai...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. ...
Helmeste ajaloost Ehete ajalugu on sama vana, kui rõivaste ajalugu. Algselt usuti, et valdav enamus juveeliehteid - kaelakeed, ripatsid, sõrmused ja käevõrud - osutavad inimestele maagilist mõju. Sageli peeti neid ohutisteks kurjade vaimude vastu ja loeti sillaks inimeste maailma ning vaimude ja jumalate maailma vahel. Eriti hoolikalt kaitsti amulettidega lapsi. Neoliitikumiaegsed (kiviaja-) ehted valmistati looduslikest materjalidest jõe- ja merekarpidest, kütitud loomade luudest ja hammastest, erinevast kivimist, pärlitest, savikuulikestest ning taimeseemnetest. Vanad egiptlased olid esimesed, kes õppisid valmistama klaasist esemeid. Kõige varasemad andmed klaashelmetest ulatuvad 3. aastatuhandesse e.m.a. Egiptuse vaaraod olid nõus paljustki loobuma, et saada peotäis tavalisi klaashelmeid, kuna pidasid materjali läbipaistvust jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisak...
,,Kool" Vana- Egiptuse mood referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste...
Vana-Egiptuse ajalugu. 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Riigid tekkisid Niiliuse jõe kaldale. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes dünastia ehk samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. ...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
Egiptus on Niiluse and Egiptus vanim tsivilisatsioon kogu inimajaloos, mis suutis püsida riigina mitu tuhat aastat vaatamata kõrbes paiknemisele, väljast tulevale ohule ning sisepoliitika tõusudele ja mõõnadele, ning mille eeskujul on tänapäeval kõik riigid vähesemal või rohkemal määral rajatud. Kas see kaunis ja iidne tsivilisatsioon aga oleks saanud eksisteerida üldse, kui poleks saatuse õnnelikul kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja mel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
