Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" eestlased hilisrauaajal" - 9 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Eestlased Muinasaja lõpul

Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal . 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Nimetu

Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...

3 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

sept-13 Arheoloogia mõiste archaios ­ vana, muistne logos ­ sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...

<b>Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erinevad ajajärgud

Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord:  Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3  Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4  Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5  Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Muinasaeg

MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

1400 eKr maavärina ja sõjapealik mükeenelaste sissetungi tõttu Häving- umb. 1000 eKr doorlaste sissetungi tõttu Ühisjooned Lossikultuurid- lossid olid poliitilise-, majandus-, ja usuelu keskusteks. Lossid olid labürindikujulised, ruumid paiknesid korrapäratult Lossides olid luksuslikud seinamaalingud Kasutusel oli lineaarkiri Tsivilisatsiooni tähtsus- Euroopa vanim tsivilisatsioon Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega. Elatusalad- maaharimine, karjakasvatus, metsandus, käsitöö areng + hankiv majandus. Oli kolmeväljasüsteem: ühele põllule külvati talivili, teisele suvevili ja kolmas oli kesaks. Halduslik korraldus- Küla moodustasid lähestikku paiknevad talud. Sumbkülad: talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti). Ridakülad: talud paiknesid reas (Ida-Eesti)....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti esiaeg

Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis? Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr. 2. Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, ini...

Ajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun