Tõlkimisega seotud mõisteid Tõlge (inglise keeles translation 'kirjalik tõlge'; interpretation 'suuline tõlge') on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis. Tõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust. Tavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet "keel" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, zargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse...
HP WEB CAM Deluxe Veebikaamera kasutusjuhend Revisjon 2 Sisukord HP WEB CAM.............................................................................................................................. 1 Deluxe.......................................................................................................................................... 1 Eessõna....................................................................................................................................... 3 Ülevaade................................................................................................................................... 3 HP Web Cam'i kasutamine........................................................................................................... 3 Ühendamine arvutiga................................................................................................................ 3 Video salves...
Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impe...
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
Sissejuhatus Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid ...
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
Ettekanne BIRMA FAASAN Sissejuhatus Birma faasan ( Syrmaticus humae) on lennuvõimetu jahilind, mis kuulub kanaliste suurimasse faasanlaste sugukonda. Faasanlaste sugukonda kuulub umbes 50 liiki ja nendest tuntumad on hiina kuldfaasan ja tiibeti kuldfaasan, mida inimesed pidasid ilu pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna. 2. Leviala. Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel. Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit mer...
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ...
Eesti 18. sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele V...
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm 9 La caeu ...
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lä...
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner ...
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeli...
MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite väärtuste maksimeerimine Masintõlke meetodid · Otsetõlge · Ülekanne · Tõlkimine vahekeele e. interlingva kaudu Otsetõlge · Asendatakse lähtekeele sõnad sihtk...
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan Google.ee piiratud otsingut. Otsin tulemusi, kus esinevad kõik sõnad - üliõpilastööd+vormistamine+juhend Failivorminguks märgin ainult PDF failitüübi. Tagastada lasen leheküljed, mida nähti esmalt viimase aasta jooksul. Roosileht, M. (2010) Lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhend. TTÜ Virumaa Kolledz 2. Leidke Tallinna Tehnikaüliko...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
EESTI 18.SAJANDIL Vene võimu all 8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tart...
Helga Nõu Elulugu • Sündinud 1934 (Sünninimi Helga Raukas) • Sündis metsainspektori ja käsitööõpetaja perre • Elas Kohtlas, Pärnus ja Tallinnas, kuni 1944. aastal põgenes perega Rootsi Õpingud (1) • Eesti alustas õpinguid Pärnu linna viiendas algkoolis ja Rootsis jätkas koolitööd Adelsö algkoolis • Õppinud Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusel, kus õppis vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse...
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
KOOL 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus. Juturaamatud Referaat NIMI klass Juhendaja Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaa...
EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti...
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde kirjastus Varrak 2006, Tallinn http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html ( 09.10.2017) http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/ ( 09.10.2017) http://www.tigutoit.ee/rahvuskoogid/itaalia ( ...
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundu...
18. saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete id...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju muutus, ja viimaks veel üks tähtsamaid probleeme milline osakaal oli nimekuju tõlkimisel...
"Minu armsad luud" Alice Sebold Jaanika Orav 11c 11.11.11 Tegelased Susie Salomon Ray Singh poiss, kes talle peategelane meeldis Härra Harvey naaber, Ruth tüdruk, keda ta mõrtsukas puutus kui ta taevasse läks, Abigail ema kellest ta hiljem hakkas rohkem aru saama Jack isa Clarissa parim sõbranna Len mõrvauurija Brian parima sõbranna Lindsey õde poiss Lynn vanaema Franny tema nõustaja Buckley väikevend taevas Holly tema kaaslane taevas Samuel Lindsey poiss Raamat Kirjutatud kirjanik Alice Seb...
TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk.2 2.Perekond.................................................................................................... .....................................lk.3 3.Looming........................................................ .........................................................
Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 19241927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teis...
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade töö...
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. ...
Federico García Lorca 1898-1936 Koostajad: Kätriin Männiste ja Stina Suurväli Elukäik I Oli hispaania luuletaja ja näitekirjanik Sündis väikeses Fuente Vaquerose linnas Granada lähedal Õppis Granada ülikoolis filosoofiat, kirjandust ja õigusteadust Ta kasvas lihtrahva keskel koos teenijate ja lapsehoidjatega, kes õpetasid talle vanu legende ja laule, mis äratasid temas uinunud poeedi Elukäik II Frederico Garcia Lorca oli homoseksuaalne ja tema tuntumaid armastusi ja kiindumusi elus oli Phillip Cummings. Lorcal oli traagiline lõpp. Ta keeldus põgenemast Hispaaniast kui algas kodusõda sel põhjusel, et " ta oli kõikide vend, kuna oli luuletaja". Teadmata põhjusel ta ikkagi vangistati 1936 aastal ja viidi kuristikku. Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Lo...
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ...
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võ...
Betti Alver 23. november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu "Tänulikkus" Miks algav päev, on argipäev Su nimeks? Ma kuulutan Su sekundid kõik imeks Täis iluehmatust ka täna hommikul. Sündis Jõgeval. Pärisnimi oli Elisapet Lepik. Ta oli Heiti Talviku abikaasa. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Kirjandusse tuleb juba gümnaasiumi päevil. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aas...
Peeter Päll "Võõrnimekirjutis" Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja isikunimed VÕÕRNIMEDE SOBITAMINE Liigisõna tõlge Kohanimedes on tavaks liigisõna tõlkida, inglise Orkney Islands Orkney saared Kui nime tuumosa on mingis käändevormis või omadussõnakujuline ja tuleneb mingist lähtenimest, siis võimaluse korral tõlkes kasutada lähtenime kuju Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud või kui lähtenime pole võimalik kindlaks teha, on soovitatav jätta ka liigisõna tõlkimata, soome Kalkujärvi Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nim...
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja g...
Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid.....................................
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.................................................
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu, Ette pane uue põlle kolmas / kuda / kirju / tet. kui see esä aidausse, Mis om / miine / miti / tu, rind pane suur...
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib Emma tühistada ajakirja Like tellimust ning saadab toimetusse mitmeid kir...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...