Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu k...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM ...
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem...
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osalise...
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uuds...
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted Saksa-Taani vallutuste alguseks ei olnud Eestis veel väljakujunenud ühtset keskvõimuga riiki. Maa jagunes paljudeks kihelkondadeks, mis koosnesid teatud arvust külakogukondadest. Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse kujunemine Tallinnas (Reval), Rakveres (Wesenberg) ja Narvas, mille...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut ...
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured ...
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
Hinduism: Kastisüsteem. Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas). Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving ...
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
1. Kõrvuta 19.saj ja 20.saj rahvaluule terminoloogiat, iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20.sajandil muutunud. Rahvaluule mõiste kujunes 19. sajandil kultuurimurrangu, rahvaluule aine rohkuse ja filoloogilise suuna domineerimise tõttu. 19. sajandi terminoloogia kujunes saksa keele mõjul, kui Hurt tõi oma kõnes terminitele eestikeelsed vasted. 20. sajandil käis käsitleti folkloorina tänapäevaseid nähtusi. Rahvaluule ei olnud enam mineviku ja ajalooga seotud, muutumisprotsess oli pidev. 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on püsiv, korduv, kohanev, uuenev ja muutuv. 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? Folkloori tunnuste abil, levivus ja teatud grupi olemasolu. 4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva mä...
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illu...
Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraa...
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vaj...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
