VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE......................
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus,...
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .............................................................
TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA....................................
Oo, sport, sa oled raha Raha paneb rattad käima nagu ütleb vanasõna. Olgu siis rubla, kroon või euro, kõik nad on elu aluseks. Me vajame neid poes, tööl, sööklas ehk ühesõnaga igalpool. Vanasti hinnati tehtud tööd kullaga, mis on võrdeline tänapäeva valuutaga. Sport on üks valdkondasid, kus liiguvad tohutud summad. Kindlasti poleks vale öelda, et kõige suuremad summad ainult kui välja arvata naftaäri. Hetkel on maailma parimaks korvpalluriks tituleeritud Lebron James, keda avalikus tunneb ka The King.(ing. k. - kuningas). Lähemalt uurides tema sissetulekuid, siis see vastab kõik tõele, mida tema headuse kohta räägitakse. Tema kuue aasta palk värskelt sõlmitud Florida poolsaare Miami võistkonnaga on väärt 113 miljonit dollarit. Hämmastav, kas pole? Kui teha lihtne arvutus, siis normaalne eestlane teenib aastas umbes 120 000 krooni, järelikult ei teeni üks 10 000 kuus saav inimene seda summat kunagi, mida teenib Lebron James aastas.Tuua...
Kuidas teenib Eesti kooli- poiss Youtubes raha? Artikkel ● Ilmus 2014 Postimehes ● 18 aastane Janno ● Google maksab tehnikavideote tootmise ja nende üles laadimise eest Youtube-i ● Janno kaliibriga youtuber võib teenida nende reklaamide pealt ainult 5-50€ kuus (nüüdseks kindlasti rohkem) Videode põhiteema ● tehnikatoodete videoarvustused ● Lisaks palganumbrile saab ta ka mõni- kord selle toote peale video tegemist endale jätta Wise Gadgets Janno kanali plussid ● kindel kujundus ● videod on organiseeritud ● vastab igale enda video kommentaarile ● kutsub ka aktiivselt kommentaare jätma ning kanaliga liituma ● teeb koostööd ka teiste kanalitega Wise Gadgets Miinused ● inglise keeles- kõik ei pruugi aru saada (samas ka plussiks, kuna levib rahvus- vaheliselt ka teistesse riikidesse) Videoklipid ja nende mõju ● Janno reklaamklipid mõjuvad mingil määral usutavamalt n...
Raha üldmõiste ja Eesti kroon I Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnatase...
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 mar...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Marcus Methusalem Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni Referaat Tallinn 2014 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.Kasutati saksa marka saksa okupatsiooni tõttu. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus. Kuna samal ajal käis Esimene maailmasõda, soodustas see Eestis mitmesuguste võõrriikide rahatähtede ringlemist. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käib...
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigivääringu stabiilsuse eest. 2. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. 3. Eesti pank hoiab riigi vöörismetalli ja välisvaluuta varusid ning korraldab nende ...
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist regul...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnatege...
7 põhjust, miks Eestist lahkuda Eestist lahkumine on aktuaalne teema, eriti tänapäeval, mil see nii lihtne on. Eestist sooviks lahkuda 1/5 tööjõust ning lausa pool noortest. Kuid põhjused lahkumiseks on erinevaid. (1) Enamasti on ajendiks raha, välismaal soovitakse paremat palka. Palju on neid, kes käivad pidevalt kahe riigi vahet (enamasti Soome-Eesti), kuid on ka inimesi, kes lähevad, et jääda. Muidugi ei saa inimest süüdistada selles, et ta paremat elu soovib, kuid kindlasti tuleks ka arvestada välismaiste kallimate elutingimustega. Kui 30 tuhat on Eestis üsna suur palk, siis Soomes on see keskmine, täpselt nii palju, et ära elada. Lahkumine ei pruugi alati tulu tuua. (2) Üha enam minnakse välismaale, et õppida. Mõni peab sealset haridust paremaks, teised soovivat uut ja huvitavat elukogemust. Kindlasti tuleb võõras keskkonnas elamine inimesele kasuks, avardades silmaringi. Kuid ometi ei saa öel...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõig...
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti maj...
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma Euroopa- mis edasi? Essee Juhendaja Andres Arrak Tartu 2011 Euroopa- mis edasi? Praegune olukord Euroopas on huvitav ja annab mõtlemisainet- mis edasi saab, kas on tulemas uus majanduskriis, kuidas Eestil läheb jne. Enamus meist elab oma igapäevarutiinis võideldes argipävamuredega ning konstateerides fakti, et pole tööd, raha ega süüa. Lõhe Eesti ühiskonnas on väikese aja jooksul veelgi kasvanud, inimesi kes elavad allapoole vaesuspiiri on lubamatult palju. Vajalike ressursside puudumine tekitab inimestel alalhoiuinstinkti ja seega hakatakse paremaid võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
Eesti kui väikeriigi roll Euroopa Liidus Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõikide liikmesriikide huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks oma kindel roll ning määratletud, eesmärgipärane suunatlus Euroopa Liidus. Keskne roll riigi huvide esindamisel Euroopa Liidus on täitevvõimul. Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret...
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik ig...
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhist...
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine.......................................................................... ...........4 1.2. Raha mõiste........................................................................... ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasuta...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 19281941................
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?..................................................................
Finantsvahendaja on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahenduse põhisüsteemid on: · nominaalne vahendamine · kestvuslik vahendamine · riski vahendamine · informatsiooniline vahendamine Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitut...
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...............................................................
RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning vä...
Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid ...
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasin...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 1.MIS ON RAHA?.........................................................................................................2 1.1 Kvaliteetne raha...................................................................................................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6...
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laena...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Eestis on kasutusel Eesti kroon. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tahab Eesti valitsus kasutusele võtta euro. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vä...
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus "kroon"? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?......................................
Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2....
Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitik...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Astra Säälik EV-1-P-E-tar RAHAREFORMIDE OLEMUS JA NÄITED Referaat Juhendaja: Andro Roos TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................... SISSEJUHATUS....................................................................................................................................... RAHA....................................................................................................................................................... RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.....................................
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha panga...
Tallinna Tööstushariduskeskus Raha omadused ja sellega seotud terminid Referaat 303 SKA Juhendaja: Peeter Vähi 2013 Tallinn Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina....
Majanduse kordamisküsimused Raha funktsioonid · maksevahend · väärtuse mõõt · kogumise e akumulatsiooni vahend (hea ainult stabiilsete või langevate hindade puhul) Raha omadused · stabiilsus (kõikudes kulutatakse või kogutakse, pole majandusele hea) · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus (sama nimiväärtusega raha peab olema sama väärtusega) · jagatavus · äratuntavus Maksevahendid · sularaha (pangatähed ja mündid) · tsekid · kaardimaksed · otsekorraldused · maksekorraldused Arveldused · sularahatehingud sularaha sisse ja väljamaksed, valuutavahetus · pangaülekanne pangale antud korraldus kanda teatud summa saatja kontolt saaja kontole (pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval ka...
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo ...
Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
