Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Ta...
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu ...
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Johann Sebastian Bach Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. J.S.Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda heliloojad ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Ta õppis viiul,orel,klavikord,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult orelit mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes. Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi aitama kasvatada oma nooremaid õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. T...
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
Kontsedriarvustus "Muinaslugu sinilinnust" Mina käisin kontserdil "Muinaslugu sinilinnust", mis toimus 6. detsembril Nordea Kontsedrimajas. Tegemist oli väga erilise kontserdiga. Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis ...
Retsensioon Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendi...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
Tsellokvarteti C-JAM kontsert Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Ansambli seaded on ainulaadsed ja omapärased, ning neid saab kuulda vaid C-Jami e...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom ...
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alg...
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alg...
Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusi...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
-1- 21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 1...
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadir...
Eesti popmuusika Muusika Gustav Adolfi Gümnaasium 8.b Paula Juurik 17. sajand · Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaa...
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse ...
90ndate muusika Kristina Kasemägi SISUKORD Eesti 90ndate muusika algus Põhilised muusikastiilid Fakte Eesti 90ndate lõpp Eesti tuntumad artistid Välismaa tuntumad 90ndate bändid Eesti 90ndate muusika algus Nii hullu muusikalist plahvatust nagu 90ndad endaga kaasa tõid, pole Eesti ajalugu näinud ei varem ega hiljem. Uusi artiste sirgus nagu seeni peale vihma Uue Eesti sünd tähendas paljudele pop artistidele nende karjääri kokku varisemist. Paljud muusikud lahkusid Eestist, nad läksid paremat elu otsima. 90ndate fenomeniks oli nälg ja patriotism, lõppude-lõpuks hakati laulma eesti keeles, mille järgi sai tantsida. Põhilised muusikastiilid Disko Techno Tümps hip-hop Jazz Fakte Tekkisid produtsendid, mänedžerid. 90ndad tõid kaasa kaassa vägeva diskolaine. Tekkisid esimesed ööklubid. 1990 hakkas Eesti osa võtma Eurovisioonist. Kõige võimsam 90ndate pidu toimus Pirita jõekäär...
Muusikaööstus ja äri Melissa Savila 8.b 20. sajand 20.sajand oli tehnikasajand ning seda ka muusikas Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbjate hulka Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud Eesti autorite õiguse eest seisab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) Kõigi autorite õigusi kaitsevate ühingute eesmärgiks on võidelda piraaluse vastu Piraatluseks peetakse autoriõiguse ja litsensiga kaitstud toodete...
20. saj muusika elu esimesel poolel · Uue põlvkonna muusikud nägid muusikas kunsti, mitte meelelahutust · 1906 . aastal Vanemuise teatri hoone- sinna juurde loodi palgaline näitlejate grupp- Karl, Juhan Aavik. · Tln Estonia seltsi juurde moodust. kindel näitlejate koosseis. Hakatakse mängima operette( Raimond Kull) · Raimond Kull korraldab regulaarseid sümf.kontserte · Lavastatakse oopereid · 1913. aastal Estonia teatrihoone koos kontserdisaaliga · 1910. Esimene laulupidu Tallinnas. Eesti heliloojate laulud. · 1919. kõrgeim muusikakool · 1900. eestlaste sümf. Orkester
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, ...
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (E...
EESTI ESIMESED ROCK ANSAMBLID MAGNETIC BAND GUNNAR GRAPSI GRUPP Magnetic Band oli aastatel 19771985 Gunnar Grapsi juhtimisel tegutsenud ansambel Tegutsemise algul viljeles ansambel poprokki, hiljem raskemat muusikat (hevimuusika)[1]. Aastal 1980 võitis ansambel Thbilisis toimunud üleliidulisel ansamblite festivalil "Kevadrütmid 1980" esikoha Aastal 1985 ansambli koosseis uuenes ja tegevust jätkati nime all Gunnar Grapsi Grupp. https://www.youtube.com/wa tch?v=CCv9BqPPl7w PROPELLER Propeller on eesti punkbänd. Koloriitne punkansambel (1978 -1980). Selles esinesid muusikud, kes rohkem nagu oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset tõlgendust. (A.Erm "Polkast Rokini"). https://www.youtube.com/ watch?v=VOjk8nUlYRI VENNASKOND Ve...
Evald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade...
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sill...
Muusikaajalugu 1. Millistest allikatest pärinevad varasemad teated Eesti alade muusikast? Mis on kirmes? Suuline pärimusmuusika. Esimesi vihjeid eestlaste endi laulmise kohta võib lugeda Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,, Gesta Danorum" (1172). Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuste järel ilmalikke pidustusi, nn kirmeseid. 2. Kes olid hernhuutlased, ehk Vennastekoguduslased. Milline oli nende roll eestlaste muusikalisel harimisel? Too välja nii positiivsed kui ka negatiivsed jooned. Hernhutlased ehk vennaskoguduslased on käsitöölised-jutlustajad. Oma õpetust levitades kandsid nad hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama ning levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrrel...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külm...
(Kool) (nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris ja...
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saks...
kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello..................................................................
Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfoon...
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algs...
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirj...
Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika Erik Mikson, Karl-Richard Sänna, Mark- Robert Maisuradze 9. b klass Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14. 15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilaulu...
Martin Laid 11a Retsensioon 2010. aasta suvel 15. juunil käisin Pirita kloostri varemetes eesti punki 30ndaks sünnipäevaks korraldatud kontsertuuril ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid pii...
Eesti jazz festivalid Jazzkaar Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. Lisaks kevadisele suurfestivalile Jazzkaar korraldab MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing Jõulujazzi, Talvejazzi ja Sügisjazzi. Jõulujazz on kahenädalane intiimne ja jõuluaega sobiv festival. Talvejazz ja Sügisjazz on kontserdihooajad, mis tõstavad esile kohallikke artiste, nende uusi projekte ning põnevaid jazzileide Euroopast. Suurimad Jazzkaart külastanu...
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valit...
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
