Essee Eesti maaelu järgmine mudel Kas Eesti rahvast rahuldab arenev ultraliberaalne maaelu mudel? Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske väl...
Kõne Eestile Austatud õpetaja ja klassikaaslased! Laulva revolutsiooni ajal lubas Eesti rahvas üksmeelselt kasvõi kartulikoori süüa, et elu endisega võrreldes kõigil paremaks läheks. Siis mõtles igaüks südamest olla parem, töökam, hoolivam ja ausam. Arvasime, et võtame teistelt riikidelt parimad kogemused ja kui me kõvasti tööd teeme, jõuame kiiresti järele arenenud Euroopa riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid kõik eestimaalased samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Suunan oma kõne just maainimestele, kuna kuulun ise ka nende sekka. Oma eriline eesti on ka meil maainimestel. Me oleme suhteliselt kaugel sellest kiirest elutempost ja püüame kohaneda uute tegevustega maaelus. Maaelu ja põllumajandus ei tohi ...
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
Tere! Minu nimi on Robin Saega. Minu ettekande teema on Eesti põllumajandus. Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020. Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust. Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim Eestis ellu viima sundkollektiviseerimist, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel po...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu.................................................................................................... 5 Kokkuvõte..........................................
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Elu Eestis Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Kõik algab majandusest. Eesti ühiskonnas toimub kihistumine. Tekib juurde nii rikkaid kui ka vaeseid. Poliitikute lubadused jäävad täitmata,võimule tuleku järel. Ajakirjanduse kaudu ilmunud artikleist võime lugeda,et meie poolt valitud poliitikud tegelevad oma tegevusega pigem endale kasumi saavutamisel,rahva teenimise asemel, mis vähendab inimeste seas usaldust meie poliitikute vastu. Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse na...
PÕLLUMAJANDUS- MENISTEERIUM Angelina Šilova 9.a MINISTER JA KANSTLER Helir-Valdor Seeder Ants Noot PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. PÕLLUMAJANDUSMENISTEERIUM Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatööta...
MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine t...
Maaelu plussid ja miinused Eestlased on ennast nimetanud maarahvaks, sest eesti rahval on alati olnud tugev side maaeluga. Eestlased on ajaloo jooksul olnud ikka põhiliselt talupojad. Tänapäeval aga tegeleb üha vähem eestlasi põlluharimisega ning maal elamise asemel eelistatakse linnaelu. Miks on see nii? Maaelul on kindlasti oma eelised aga leidub ka puudusi. Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vä...
Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming....................................................................................................
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president ...
Kokkuvõte Mihkel Muti artiklist "Valmistugem võitluseks võsa vastu" Sõidad suvel ringi ning jälgid tee äärseid silte ja maju, aga päris sihtkohta ei jõuagi. Külateed viivad vahel kuhugi, aga vahel ei vii nad kuhugi. Kuna tee sinna läheb, siis võib öelda, et kunagi oli ka seal elu. Eesti on eestlastele liiga suur, kuna neid on vähe. Vähe on neid, sest noored lähevad minema ja ei tulegi tagasi. Sellel on mõju ka maaelule. Tähtis on see, et kui on maa olemas, siis tuleb selle eest ka hoolt kanda. Eesti rahvastikutihedus on Euroopas üks väiksemaid, Skandinaavias on see väiksem, aga seal pole iga ala inimesele sobilik. Mujal toimuvad samasugused sotsiaalsed protsessid nagu meil, aga seal on rahvastiku tihedus 7 korda suurem ja kaks kolmandikku rahvusest ei jagune kolme maakonda. Tänapäeva inimesed lähevad maale puhkama linnatööst. Kõigil on vaja süüa, aga tootmis efektiivsus ja maaelu säilitamine on kaks erinevat teemat. Praegu ei ole...
Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor JÄRVA MAAKOND Rahvaarv 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text ...
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks de...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Põllumajandusministeerium Koostaja: Teet Adamberg Juhendaja: Pille Simral Põllumajandusministeerium · Helir-Valdor Seeder Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II m...
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolh...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt...
Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on ...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine", eelistatavalt kodumaal kasvatatud toiduainetega, et vältida sõltuvust välistest tarnijatest. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad mä...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Eesti Keskerakond Referaat Sinu nimi 9c klass Viljandi 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................... 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika..........
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene tö...
Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis. · Leetunud mullad- kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks Eestis. Eesti asub parasvöötmelises kliimas. Aastane keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest vei...
EESTI KUNST Paul Raud 18651930 esimene eesti väljapaistev kunstnik kes pärast kunstiõpingute lõpetamist jäi töötamakodumaale portreed, maaelu, maastikud, pakri saarte ja muhu motiivid saksamaal tutvus impressionismi, sümbolismi, uusromantismi ja juugendiga Kristjan Raud 18651943 asutas ateljeekooli mis tegutses tartus eesti kunstihariduse verstapost Ants Laikmaa 18661942 (Hans Laipman) tõi eesti loomingusse neegri lemmiktehnikaks pastell loodusmaastik ja portreed asutas tallinnas ateljeekooli eesti kunstihariduse verstapost Oskar Kallis 18921917 joonestaja tarbeesemete ja rahvusliku mööbli kavandid, karikatuurid laikmaa tegi korjanduse, siiski suri tuberkoloosi Konrad Mägi 18781925 sündis tartumaal võttis osa kunstiühingu PALLAS asutamisel 1918 ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisel esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja e...
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude m...
Tartu Ülikool Majandusteaduskond EEESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL Kodutöö Kadi Lood & Annika Ojala Tartu 2014 1. Iseloomustage lühidalt valitud ettevõtet ja majandusharu ning selle rolli riigi majanduses. Piimatööstusena käsitletakse kõiki piimatöötlemisettevõtteid, kes tegelevad värske piima töötlemise, rõõsa koore, juustu, vadakujuustu ja kohupiima tootmisega, muude piimatoodete tootmisega, piimapõhiste jookide tootmisega, kuiv või kontsentreeritud piima tootmisega, tahke piima või koore tootmisega, või ja muude piimarasvade ning piimarasvavõiete tootmisega, jogurti tootmine, kääritatud või hapendatud piima ja koore tootmisega, kaseiini ja laktoosi tootmise ning jäätise ja muu söödava jää tootmisega. (Lukk 2014: 2) Eesti piimanduse ajalugu algab aastal 1894, kui asutati esimene e...
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, ...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeeri...
Võid kindel olla Eesti riik on üle elanud majanduskriisi. Me oleme sellest edukalt välja tulnud ja suudame jätkuvalt tegeleda majanduse elavdamisega. Selleks on vaja teil, kallid valijad, mõelda sellele, kas muutused on head või halvad. Vastus sellele on, et nad on halvad, kuniks pole garanteeritud muutuste heade tulemus. Valitsuse muutus ei garanteeri kunagi positiivseid tagajärgi. Seega ma loodan, et te toetate meid nendel valimistel. Põhjuseid miks meid toetada on loomulikult ka teisi. Meie valitsuse ajal oleme me palju korda saatnud käibele tuli euro, pensionid kasvasid, vanemahüvitis pikenes, võeti vastu uus Töölepinguseadus ja muud olulised aspektid Eesti riigi paremaks tegemiseks. Tulevikus teeme veel palju asju ära, et ära hoida meie riigi vaesumist. Lubame mõistliku hinnaga interneti viia igasse Eestimaa kodusse, et kõik inimesed saaksid olla kursis tähtsate uudistega nii meilt kui ka ...
Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine. Viimasel ajal on toimunud valglinnastumine, rahvas valgub suurtele põllumassiividele. Vanasid ning mahajäetud talusid on palju, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Raha ja pangandus LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen....................................................................
Juhan Sütiste Juhan Sütiste 28. detsember 1899 Tähtvere vald 10. veebruar 1945 Tallinn oli eesti kirjanik. Õppis aastatel 19231931 Tartu Ülikoolis filosoofia- ja õigusteaduskonnas. Oli Tartus vabakutseline kirjanik ning aastatel 19381941 Tallinnas Eesti Draamateatri dramaturg. Saksa okupatsiooni ajal 19411942 oli vangis Patarei vanglas. Alustas luuletajana aastal 1921, osales koguteostes "Sang" ja "Bumerang" (mõlemad 1925) ning kirjanduse elulähedust nõudvas liikumises (19291930 ajalehe Kirjanduslik Orbiit toimetaja). Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku. Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid ja viljelnud ka teatrikriitikat. Tähelepanu äratanud esikkogu "Rahutus" luuleotsingutes vaheldub autobiograafiline aines ümbritseva tegelikkuse kujutusega, tundeavaldus ekspressiivse hoiakuväljendusega, klassikalise üle domineerib re...
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga ...
Millises Eestis ma tahan elada? Olen märganud, et praegune Eesti erineb palju sellest Eestist, kus ma sündisin. Ma unistan tihti teistsugusest, mulle sobivamast, Eestist. Hetkel on Eesti linnades liiga palju rahvast kõnniteed on inimestest pungil täis, sõiduteedel on ummikud, sissehingates tunnen, kuidas kopsudesse tungivad heitgaasid ja palju muudki. Maakohtades on aga vähe inimesi. Seetõttu lähevad ka sealsed farmid pankrotti, kuna saaduste kokkuostuhinnad on väga madalal, postkontorid suletakse, koolid kaovad ning palju muud. Ka inimestel pole tööd. Töö saamiseks kolivad nad edasi linna ning maakohad surevad välja. Ma külastan tihti oma maakodu ning seetõttu olen ma sellise asjaga tuttav. Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mä...
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüds...
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja ko...
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
IMPERIALISM,MAALIM 20.SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaeva...
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi? Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. See teeb Eesti riigi kahekümne ühe aasta vanuseks, mis on sama palju kui kestis Eesti esimene iseseisvumine. Vaevalt, et ajalugu kordub ning kaotame taas iseseisvuse kuid kindlalt seda väita ei saa. Pigem tuleks mõelda tulevikule ja jätta möödunu minevikku. Kindlasti paljude eestlaste peades mõlgub mõte ,,Mis suunas liikuda ja kuidas seda teha kõige paremini?" Meil, eestlastel ja Eesti riigil pole nii suurt kogemust olnud olla iseseisvunud kui näiteks Soome, mis on 92 aastat juba iseseisvunud. Soome inimeste enesekindlus on siinkohal kindlasti suurem, kuna hetkeseisuga on neid rohkem (ligikaudu 5,4 miljonit , Eestis 1,3 miljonit) , nad on olnud iseseisvad juba pikemat aega kui eestlased, mis tähendab ka, et nad teavad kuhu suunda ja kuidas nad edasi liiguvad. Aeg annab enesekindluse. See ei tähenda, et meie Eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
