Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest 2006 Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" ...
Heiti Talvik Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947) oli eesti luuletaja. Sündis Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. ...
Alliksaar, Artur (192366), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi ol...
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” ...
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks" 1958-1967 elas ta boheemlaselu Tartus, luges oma luuletusi "Werneri" kohvikus Ta abiellus Linda Alamäega Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti ...
I. Minu ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekast Eesti luuletajast. II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargneva...
JAAN Ksenia Bogdanova Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, ku...
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välj...
Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...
Bernard Kangro Filip Taik 9.C klass 2014 Bernard Kangro oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 põlisesse Võrumaa taluperre. Nagu enamik maalapsi alustas ka Bernard talutöid karjaskäimisest Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid rohkelt looduselamusi tulevaste luuletuste ja romaanide jaoks. Ta õppis Kiltre algkoolis, Antsla kõrgemas algkoolis ja Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktori...
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard ...
Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. •...
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel...
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja ...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu - 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta sündis Muhumaal kõrtsmiku ja poepidaja pojana. Aastal 1905 lõpetas Kuressaare gümnaasiumi ning läks õppima Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas ta aastal 1909 filosoofia erialal, aastal 1911 sai ta magistrikraadi. Seejärel tuli ta tagasi Eestisse ning hakkas Tartus tööle eesti keele õpetajana. 1922. abiellus soomlannaga Ida Emilia Hokkaneniga ja sai tööd Helsingi ülikooli eesti keele lektorina. 1941. kaitses doktoritöö lingvistikas, kuid suri juba järgmisel aastal 16. jaanuaril ning on maetud Helsingisse. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema regivärsiliste loomingute põhjal võib öelda, et Ridala oli k...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu ...
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
Doris Kareva on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Sündis 28. novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna l...
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotu...
Saaremaa Ühisgümnaasium DORIS KAREVA ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: ... Kuressaare 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ELULUGU JA LOOMING.......................................................................................... 4 1.1 Elulugu............................................................................................................. 4 1.2 Looming............................................................................................................ 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2...
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik ee...
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Hiiumaa kirjanikud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Across Down 3. Hiiumaal Käinas sündinud kirjaniku Herman Sergo 1. Mis on Hiiumaalt pärit Eesti humoristi ja ajakirjaniku romaan Reigi rootslastest 18.sajandil. Jaanus Kõrva rahvapärane nimi? 4. Kirjanik, kelle nimelist kirjandusauhinda antakse välja 2. Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelr...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
Luuletaja Jaan Kaplinski Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntud luuletaja. Tema luuled on metafoori rohked. ·Sünd 22.jaanuar 1941 aastal (Tartus). ·1958 lõpetas ta Tartu 1.Keskkooli. ·Lõpetas 1964 Tartu Ülikooli prantsuse fililoogia alal ·On avaldanud kokku 17 erinevat luulekogu. ·Esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. ·Tuntumad luulekogud on: "Vaikus saab värvideks" , "Teiselpool Järve" , "Sõnad sõnatusse" ja paljud teised Ta töötas aastate jooksul vanemlaborandina, eesti keele teadlasena ja nooremteadurina Tallinna botaanikaaias. Jaan Kaplinski on üks Eesti tuntuim ja tõlgituim kirjanik ja luuletaja.
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
Loe läbi Kristiina Ehini luuletus ,,Pärast tormi" (luuletuskogu ,,Kaitseala", 2005) ja lahenda selle põhjal ülesanded. Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, arvesta et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. STEN KANGILASKI 1. Selgita, mis on luuletuse peamõte, kasutades selle avamiseks ka tsitaate luuletusest. (10 punkti) Vastus: Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti, inimestest jääb maailma järele jälg nagu jääb jälg tornaadost, mis on kuskil asulas laastamistööd teinud ning midagi head sellest segadusest on väga raske leida. Samuti annab luuletus mõista, et peaks rohkem mõtlema ka tulevaste põlvede peale, inimesed peaks mõtlema ...
Andrus ,,Beebilõust" Elbing Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist n...
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Ala...
Siuru Kes või mis oli Siuru? Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Siuru oli rühmitus, mille eesmärk oli muuta kirjandus populaarseks, millega kaasnes üldsuse tähelepanu. Siuru oli rühmitsus, kes jätkas Noore-Eesti traditsioone, liikudes sümbolisimi suunas. Kes olid Siuru liikmed? Siuru rühmitusse kuulusid: Marie Under vs Pristsess Johannes Semper vs ASM Friedebert Tuglas vs Felix Artur Adson vs Page (paaz) Henrik Visnapuu vs Vürts August Gailit vs Ge Kes oli Marie Under? Marie Under oli eesti luuletaja, kes õppis Tallinnas saksa tütarlastekoolis, kus tekkis tal huvi kirjanduse vastu. Marie Underit on nimetatud eesti luule hingeks. Under kirjutas armastusest häbenemata, kõnesles sonettides noortest naistest, nende kohtum...
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühis...
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Kirjanudsega hakkas tegelema 1930 aastail mil käis gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning see järel tõõtas Tallinna linnapangas sekretärina, sõjaväes tõlgina ning Tartu Ülikooli õppejõuna.,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) Pöördtoolitund" (1972) ,,Mardileib" (1973) ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ...
Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu par...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
