Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine laenuga , internetti kasutav elanikkonna protsent ja alkoholi tarbivate inimeste hulk riigis. Tänapäeval on eesti inimeste jaoks ,,Aktuaalne kaamera" ja rahvusooper hääbuva kultuuri seas aga näiteks ,,Reoprter" ja Facebook on suurema tähtsus...
Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, se...
Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valim...
Eesti poliitiline kultuur Igale riigile on omane kultuur, seadused ning väärtused, mida rahvas olulised peab. Et riik süstemaatiliselt toimuks, on vaja riigikogu ning poliitikat, mis riigi asjaajamisi reguleeriks. Riik ja selle poliitika töötavad eelkõige kodanike heaolu nimel. Lennart Meri on öelnud: `' Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi''. Igal hästi toimival riigil on kujunenud omad ühised väärtused- keel, traditsioonid, ajalugu. Kuid kas me teame, mida need meie jaoks tähendavad? Eestis on kõik need põhiväärtused välja kujunend. Meil on oma keel, mis välismaalaste sõnul on üpriski raske. Meil on omad traditsioonid, mida me peame väga tähtsateks. Me värvime igal munadepühadel mune, suvel teeme suure jaanilõkke ning talvel külastab meie häid lapsi jõulumees. Kuid tavaline eestlane ei mõtle selle üle, kuidas ja miks me seda teeme. Ideaalses riigis käiksid rahva tahtmine poliitikute ...
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom ...
Quo vadis, Eesti kultuur? Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega....
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles. Paljud eestlased, kes tol ajal elanud ja ise sellest osa võtnud, on rääkinud, et see oli väga võimas ja uhk...
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...
Eesti kultuur Milleks meile kultuur? Minu vastus kõlaks järgmiselt: ´´Selleks, et elada´´. Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. s...
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
Kultuur või kultuuritus Üks väga päevakajaline ja samas äärmiselt tõsine, meid kõiki puudutav, probleem Eestis on liiklus. Just see, mis on viimased paar aastat teedel ja tänavatel toimunud, eelkõige just mootosõidukite vallas. Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, kui uudistes ei mainita ränki õnnetusi, kus inimesed saavad raskeid vigastusi või isegi surma. Kuigi ma ei ole veel autojuht, häirib see probleem tõsiselt. Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul 152-st hukkunust 103 ehk 2/3( kokku liikluses toimunud õnnetusi aasta jooksul 2434 ), said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Esmase valikuna oli plaanis taas külastada Eesti Rahva muuseumi, sest viimasel korral jättis see endast mitmel tasandil just ,,massiivse" ja ühtlasi ka positiivse mulje. Samas olin seda kord juba külastanud ning tahtsin sellel korral midagi uut. Seega osutus minu valikuks Oskar Lutsu majamuuseum, kuhu läksin lootuses saada põnevat infot vanema Eesti kui ka härra Lutsu enda kohta. Ühtlasi tuleb tunnistada, et Luts ja tema rahvalik proosa on vähemalt minu jaoks tähtis osa Eesti kultuurist ning ka üks silmapaistvamaid kirjanike, kelle looming on mul erinevates vanuseetappides võimaldanud näha teistsugust Eestit. Oskar Lutsu majamuuseumi sisenedes jättis meeldiva esmamulje sealne personal (kohal oli üks muuseumitöötaja). Muuseumi töötaja oli viisakas, tekitas kohe alguses tunduvalt soojema tunde (kui enamus muuseume külastades). Kuigi minu külastuse ajal oli Oskar Lutsu majamuuseumi külastamas üks grupp, kellele muuseumitöötaja keskendus, ...
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad ajaraamatud nimetavad neid juba harvemini, kuigi veel kaunis sagedasti. 14. aastasaja kirjeldusel ei pääse ükski ajaraamat mööda 1343. a. vabadusevõitluse kirjeldusest, vähemalt nimetusest. Viimaks aga kaob võõraste ja vastaste kirjutatud ajaloo veergudel eestlastel individuaalne, teguvõimas ilme talupoegade hallis, ...
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, mää...
Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri...
Eesti keel ja kultuur muutuvas maailmas Igal maailma riigil on erinev keel ja kultuur. Kahjuks kaasnevad keele ja kultuuriga ka mitmed ohud. See on suureks probleemiks ka Eestis ja kardetakse, et eesti keel sureb välja. Kuidas saaks ära hoida keele ja kultuuri kadumist ja tagada nende jätkusuutlikkus tulevikus? Põhiliseks Eesti riigi probleemiks on eestlaste väljaränne riigist ning mitte tagasinaasmine kodumaale. Põhjuseks võib olla, et eestlaste jaoks on palk kodumaal liiga väike ning seepärast lähevad nad edu otsima välismaalt. Teises riigis olles võib oma riigi keel ununeda, sest pead suhtlema teises keeles. Muidugi ei pruugi nii ka juhtuda, sest kui sa oled ikka Eesti sündinud ning omandanud riigi keele, siis jääd sa ikka eestlaseks. Seda on öelnud ka Ilmar Raag oma essees „Milleks kaitsta eesti kultuuri“: „Ma olen eestlane ja ükskõik, mida ma ka ei teeks, jään ma alati eestlaseks. Sellest hoo...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Eesti keel ja kultuur noorte jaoks Kuna Eesti on väike riik on meile olulisel kohal oma keel ning kultuur. Keel on igale riigile tähtis, eriti oma keel. Eesti keel on asi, mis eristab meid teistest maadest, mõningates maades polegi oma keelt. Eesti keel on palju muutunud aastate jooksul ning praegu muutub see kõige rohkem. Eesti noored kasutavad eesti keelt slängina ning moodustavad uusi sõnu ja tähendusi. Eesti keel hakkab ka vaikselt ära kasutama, kuna noored kasutavad üksteisega suhtlemisel palju inglise keelt. Hea on, kui noored oskavad mitut erinevat keelt, kuid see ei ole hea, kui eesti keel hakkab ära kaduma. Ka mina kasutan inglise keelt noortega suhtlemiseks, kuid need noored on välismaalased ning nendega on hea inglise keelt praktiseerida. Noortele on Eesti kultuur tähtsam, kui keel. Minu arvates põhinebki Eesti kultuur noortele, kuna tänapäeval on palju sündmusi noortele. Paljudele n...
Selgita mõisted: Eesti Vabadussõda- Eesti ja Venemaa vahel peetud sõda , sest enamlaste soov oli taastada vene imperium endistes piirides Landeswehri soda- Läti aladel peetud sõda saksalstega Tartu rahu- venemaaga tehtud vaherahu. Tartu rahuga tunnustas Venemaa Eesti riikliku iseseisvust ja lubas seda austada. Riigikogu- iga kolme aasta tagant üldrahvuslikult valitav ühekojaline 100- liikmeline parlament Riigivanem- presidendi esindusülesandeid täitev valitsusjuht Vapsid- vabadussõjalised Vaikiv ajastu- 12. Märts 1934 sõjaväeline riigipööre, kus pandi peale piirangud ja suleti mitmed riigiasutused Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamiste...
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
1. Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis? Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr. 2. Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, ini...
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalits...
Introduction Estonia, officially the Republic of Estonia (Estonian: Eesti or Eesti Vabariik) is a country in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by Finland across the Gulf of Finland, to the west by Sweden across the Baltic Sea, to the south by Latvia (343 km), and to the east by the Russian Federation (338,6 km). The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The Estonians are a Finnic people closely related to the Finns, with the Estonian language sharing many similarities to Finnish. The modern name of Estonia is thought to originate from the Roman historian Tacitus, who in his book Germania (ca. AD 98) described a people called the Aestii. Similarly, ancient Scandinavian sagas refer to a land called Eistland, close to the German term Estland for the country. Early Latin and other ancient versions of the name are Estia and Hestia. Until the late 1930s, the ...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Tartu rahu - 2. veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moo...
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil k...
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Jõhvi Vene Gümnaasium Barokk Venemaal ja Eestis Referaat Õpilane: Anna Aleksejeva Õpetaja: Margit Pinna Johvi, 2011 -1- SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................lk 2 2. BAROKK VENEMAAL.........................................lk 3 3. BAROKK EESTIS.................................................lk 4 4. KOKKUVÕTE......................................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas. · Landeswehr'I sõda, Võnnu lahing, eestlaste võit. 23. Juuni võidupüha. · 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued ...
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele? Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata. Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on parteidel küllaga. Nimelt keskenduvad erakonnad pigem konkurentsis püsimisele ning sellele, et teisi erakondi maha teha ja ennast rahva seas rohkem esile tõsta. Opositsioon võiks teha koostööd koalitsiooniga, aga kahjuks ei tee. Opositsioon muretseb selle ...
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu. Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega.Muinaseesti naabrid olid:Liivimaa,Kuramaa,Läti,Leedu,Venemaa. Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad. Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma. Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse. Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi:Sakslased,taanlased,rootslased,venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13....
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta on hakatud seda pidama aina rohkem ning inimesed maskeerivad end halloweeni-tegelasteks ning käivad teiste ukse taga küsimas „komm või pomm”. See on viimaste aastate trend just noorte hulgas. Samas on kadumas mardi- ja kadripäeva tähistamine, millele on aluse pannud juba meie esivamenad. Mõned eesti pered ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
