Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta annab kindlust, paneb mõtlema sellele, millele esmapilgul ei mõtle ning annab ettevalmistuse...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Ühiskond koosneb kodanikest ja mittekodanikest. Eesti kodanik on eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab soo...
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud val...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) ...
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ ...
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mul on Eesti kodakondsus ning see annab mulle palju eeliseid, õigusi ja ka kohustusi riigi ees. Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul Eesti kodanikuna parem võimalus leida endale hea töökoht nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti kodanikuks olemine annab eelise reisida viisavabalt Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades. Samuti on välismaal...
Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääl...
KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“ 1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad ...
Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus: · isiku õiguslik seisund teatud riigiga · tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne · võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või ...
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulek...
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast või kui see on sünniga omandatud. Eesti kodakondsuse võib är...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel...
OSASTAV MITMUS. ANKEET. ! OSASTAV MITMUS........I.....U.....E I.......E NIMETAV OMASTAV OSASTAV OSASTAV mit. PILT PILDI PILTI PILTE KLASS KLASSI KLASSI KLASSE E....I LEHT LEHE LEHTE LEHTI LAPS LAPSE LAST LAPSI NB!!! A..U A.....I LINN LINNA LINNA LINNU SEIN SEINA SEINA SEINU OSASTAV MITMUS A......U VAIP VAIBA VAIPA VAIPU LAUD LAUA LAUDA LAUDU MAJA MAJA MAJA MAJU SID.........ID JÕGI JÕE JÕGE JÕGESID AUTO AUTO AUTOT AUTOSID ...... ID TEATER TEATRI ...
Sissejuhatus Euroopa õigusruumi loomise põhieesmärk on pakkuda Euroopa kodanikele õiguskindlust ja õiguskaitse kättesaadavust piiriülestes olukordades. Selleks on Euroopa Liit võtnud vastu mitmeid õigusakte. Riikide õigussüsteemide erinevuste tõttu seisavad rahvusvahelised paarid silmitsi erinevate tagajärgedega. Kui rahvusvaheline paar otsustab lahutada või hakata lahus elama, on määruse Brüssel IIa alusel abikaasadel võimalik välja selgitada, milline kohus on pädev nende lahutust menetlema ja kuidas nende kooselu lõppemist käsitlev otsus saab liikuda ühest liikmesriigist teise ning kuidas seda tunnustatakse ja täidetakse muus kui selle teinud liikmesriigis. Eesti seaduse kohaselt kui lahutatav abielu on sõlmitud välisriigis, tuleb välisriigis välja antud abielutunnistus selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja ...
Kodakondsus RIIGI RAHVAS KODANIKUD VÄLISMAALASED VÄLISRIIKIDE KODAKONDSUSETA KODANIKUD ISIKUD Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. 3. Kodak...
Kodaniku roll Vana-Kreeka polises ja Eesti Vabariigis Mõiste kodanik pärineb Vana-Kreekast ning selle esmane sisu oli kuulumine linnriigi liikmeskonda koos võimalusega osaleda riigi valitsemisel. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moo...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Sünni registreerimise kord ja eesnime valik Referaat Koostaja: Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD...........................................................................4 1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses..............................................4 1.2. Sünni registreerimise avaldus.................................................................................5 ...
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - ...
Kordamine. 1. Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine. Iseseisvumine 24.02.1918 Taasiseseisvumine 20.08.1991 2. Riigi põhitunnused territoorium, elanikkond, avalik võim. 3. Mis vahe on parlamentaarsel ja presidentaalsel riigikorral ? Parlamentaarne Rahvaesinduse suur võim Presidentaalne Rahva poolt valitud president 4. Mis vahe on antiikdemokraatial ja esindusdemokraatial ? Antiikdemokraatia Inimesed ise otsustavad kõike ja peavad selles osalema. Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon ...
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Ko...
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 1...
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikku...
KODANIKUST ALGAB RIIK ARUTLUS User [Pick the date] Kodanikust algab riik Riik saab alguse Eesti Vabariigi kodanikust. Kodanik on isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus on õiguslik side inimese ning riigi vahel. Kodanikel on eeliseid, õiguseid ja ka kohustused oma riigi ees ning ka vastupidi. Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noor...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogiaosakond …….. ID-KAART Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 MIS ON ID-KAART?.................................................................................................. 4 Digi-ID................................................................................................................. 5 Digi-ID ja ID-kaardi erinevused...........................................................................5 ID-KAARDI HANKIMINE........................................................................................... 6 ID KAARDI TOIMINGUD.........................................
Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist. Avaldaja selgitas, et...
Euroopa Liit Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. · Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis...
Sissejuhatus ID-kaart on nii füüsiliselt esitatav isikuttõendav dokument kui ka elektrooniline dokument, mida saab kasutada interneti tehingute tegemisel. ID-kaart on kehtiv dokument kõikjal Eestis. ID-kaart on Eesti põhiseaduse alusel kohustuslik dokument, ise küsimus on see, et kas seaduse mittetäitmisel on ette nähtud ka karistus ja kes peaks teostama järelvalvet. ID-kaardi saamiseks peab pöörduma taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo poole. ID-kaardist lähemalt · ID-kaart on esmane isikuttõendav dokument ja kehtib kõikjal Eestis. · ID-kaardiga saab reisida Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning Sveitsis. · ID-kaardi abil saad siseneda riigi või firmade veebiteenustesse. · ID-kaardi abil saad anda digiallkirja. Digiallkirja ja elektroonsete dokumentide kasutamine on mugavam ja odavam kui paberil asjaajamine. · ID-kaardiga saad osta ID-piletit. ·...
1. Kirjutage punktiirile millist demokraatia vormi on iseloomustatud? (5 punkti) a) Esindusdemokraatia vorm, mis ei viita rahva huvide eiramisele, vaid pigem püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast - elitaardemokraatia b) kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Lihtsamalt mõistetakse selle all rahva kohtumisi valitud inimestega (parlamendi või volikogu saadikuga) -elitaardemokraatis c) Hääleõiguslikud kodanikud valivad enda huvide eest ,,seisma" saadikud - osalusdemokraatia d) Otsese demokraatia vorm tänapäeval -osalusdemokraatia e) Kogu hääleõiguslik kodanikkond on kaasatud otsuste tegemisse, nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks-osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni. (3 punkti) 1) tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine e. korralised valimised ( parlament iga 4 ja president 4-6 ) 2)Kodanike nõudmiste vahendamine võimudele ( seaduste muutmine ja uute seaduste vastuvõt...
Ettevõtluse õppesuund Väikeettevõtlus TÖÖTUS EESTIS Referaat Kuressaare 2010 Sisukord Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne.....................................................................3 Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab................................................................................................4 Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem ........................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne Maapiirkondades on naiste töötus üldisest töötusest ligi kaks korda madalam, meeste oma aga v...
10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiu...
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ...
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ...
Õiguse alused Õpik Õigusõpetus Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
