Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1. Kes saab kasu kaubavahetuses mõlemad partnerid, Sellele kus kaubavahetusest kui nad ekspordib rahvusvahelisest osalenud pool ...
VÄLISKAUBANDUSTEOORIA I kontrolltöö konspekt Positivistlik majandusteooria käsitleb kuidas majandussüsteem tegelikult funktsioneerib ning kuidas selle fundamentaalsete koostisosade muutused seda mõjutavad. Deskriptiivne lähenemine; sõltumatu eetilistest hinnangutest. Normatiivne majandusteooria õpetus sellest, kuidas majandussüsteem peaks funktsioneerima. Käsitleb väiteid, mis on loogilised tuletised teatud eeldustest; üleüldise heaolu kontroll. ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puud...
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistid...
1) Alternatiivkulu-ühe kauba kogus, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba kogus. 2) Vastavalt suhtelise eelise printsiibile: riik peaksspetsialiseerumine aga selle kauba tootmisele, kus selle eelisseisund on suurem (olemas on suhteline eelis). Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse. 7) Enamasti on kaubanõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem (kuna koguse muutus on suurem kui hinna muutus) 8) Oletame, et kauba hind...
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A. Suurenes tööliste Kasu Kasu vahetusest Kasu saavad riigid, 1. Kes saab kasu rikkuse aluseks on Smith jõudis mõju. kaubavahetusest ...
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade veda...
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollan...
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riig...
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. · Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vas...
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti. Seisukoht on saanud küllalt sageli tugeva kõlajõu, sest töötud võivad moodustada tugeva survegrupi: neil on nii aega kui ka motivatsioon impordipiirangute nõudmiseks, niisiis lähevad käiku kirjad, üleskutsed, piketid, ajalehekampaaniad jms. • Impordi piirangutest tulenevalt teenivad välisriigid vähem antud riigi valuutat ja vastusena püüavad omakorda vähe...
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik ig...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut SÖÖMINE- JOOMINE KESKAEGSES TALLINNAS Inna Põltsam (Jürjo) Referaat Autor: Tallinn Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad................................................................
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .........................................................
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Võrdlev tööõigus Mis on võrdlev tööõigus, mida sellega tahame saavutada. Mida võrdleva tööõigusega teha saab? Peamine mõte on teada saada, kuidas on mingi aspekt erinevates maailma piirkondades reguleeritud ning kuidas saaks seda ka ise kasutada. EL direktiivid sünnivad läbi võrdleva käsitluse. Võrdlevat tööõigust kasutatakse ka rahvusvaheliste ettevõtete juures, näiteks filiaalide puhul. Euroopa töönõukogusid on Eestis olemas. Seda seetõttu, et Eestis on mitme suure firma harufirmad (nt G4S). Eestist valitakse ka sinna nõukogusse paar esindajat. Võrdleva tööõiguse mõiste puudub. See on alati pikk kirjeldus sellest, mida võrdlev tööõigus teeb. On kaks koolkonda, kes töösuhete võrdleval käsitlusel tooni annavad. Esimene koolkond ehk konvergentsi koolkond ütleb et töösuhete võrdlemine on mõttetu. Seda seetõttu et tootmine globaliseerub ja muutub ühesuguseks, siis töösuhted seoses sellega lähevad samas...
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
