Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" ebdareeglip rased tegus nad" - 80 õppematerjali

1
doc

Tegus kodanik on riigi rikkus

Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis vähegi abi ja puhastust olid vajanud. Tänu sellele hakkajale kodanikule, kes selle kampaania välja mõtles ja teostas, oli meie riik muutunud mitu korda puhtamaks ning loodus säravamaks. ''Teeme ära!'' kampaania toimub nüüdseks iga aasta ning soovijaid tuleb aina juurde. Akti...

Eesti keel - Keskkool
11 allalaadimist
2
pptx

Knut Hamsun Maa õnnistus

Iisak ­ Raamatu peategelane. Elas Kaugemaa talus ja asustas selle. Oli lahke ja väga tegus mees. Inger ­ Iisaku naine ja laste ema. Oli väga tubli ja töökas, kuid vahel libastus. Oliine ­ Ingeri kauge sugulane. Alguses oli abis Iisakul, hiljem Akselil. Vana aga töökas. Hiljem suri. Niferdaja. Onu Siivert ­ Ingeri onu. Ingeri poeg sai tema järgi nime. Hiljem suri ja päranduse ümber oli sekeldusi. Eleseus ­ Iisaku ja Ingeri esimene poeg. Siivert - Iisaku ja Ingeri teine poeg. Oss-Anders ­ Pidevalt Kaugemaa möödakäiv laplane. Segas Kaugemaa elanikke. Geissler ­ lessman Geissler. Igati abivalmis. Tuli ja läks. Paljude mõtetega mees. · Heyerdahl ­ lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen ­ Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse e...

Kirjandus - Keskkool
231 allalaadimist
4
rtf

TOOMAS NIPERNAADI 2 peatükki

PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust nad ostavad...

Kirjandus - Kutsekool
49 allalaadimist
32
doc

Konspekt - 10 klass

kl. kirjandus sissejuhatuseks ­ tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik ­ umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg ­ umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" ­ kava "Odüsseia" ­ kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-...

Kirjandus - Keskkool
442 allalaadimist
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20...

Ehitusmasinad - Eesti Maaülikool
221 allalaadimist
2
docx

Maa õnnistus

Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid ­ armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha ­ andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hell...

Kirjandus - Keskkool
500 allalaadimist
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otse...

Ajalugu - Keskkool
595 allalaadimist
16
doc

Bernard Kangro

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...

Eesti keel - Keskkool
61 allalaadimist
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegeli...

Õiguse sotsioloogia - Tartu Ülikool
306 allalaadimist
1
docx

Etendus "Linnapea"

oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et...

Kirjandus - Keskkool
3 allalaadimist
2
doc

Tööpuudus- isiklik või ühiskondlik probleem?

Tööpuudus ­ isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta. Kas tõesti on kõrgete standardite hoidmine n...

Kirjandus - Keskkool
76 allalaadimist
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi...

Kunstiajalugu - Eesti Kunstiakadeemia
101 allalaadimist
38
pdf

Vaba-Sõltumatu Kolonn

VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. On ju Kol...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
1
odt

Nimetu

Oleneb ju riigi toimimine sellest, millised on antud riigi kodanikud. Aktiivsed inimesed on iga riigi uhkuseks, kõikides eluvaldkondades. Tegusaid inimesi on Eestis palju, Nende eestvedamisel organiseeritakse meie riigis igasuguseid tegevusi eri valdkondadest. Eriti populaarsed on Eesti laulupeod. Paljud aktivistid on sellega seotud. Nad teevad seda oma vabast tahtest, oma vabast ajast, sest neile meeldib laulda ja esineda ja nad tahavad eesti rahvuskultuur jätkuks. Lisaks kõigele ühendab ja liidab laul inimesi Laulukaare all laulmine annab inimestele tunde, et nad on riigile tähtsad, vajalikud, sest laulupeod lähevad alati korda, olenemata ilmast! Seetõttu on nende tegusate inimeste entusiasm kõike seda väärt, sest sel hetkel tunneb meist igaüks uhkust oma riigi üle. Ja see kõik tug...

-
63 allalaadimist
2
doc

Fonotaktika

NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbk...

Eesti keel - Keskkool
12 allalaadimist
2
doc

Kõne

Minu kõne teemaks on " Tegus kodanik on riigi rikkus " . Iga elanik on oma riigi rikkus. Head riiki ei saaks olla ilma tegusate kodaniketa. Igal kodanikul on oma ülesanne riigis. Riigi rikkus seisneb kõrges harituses ja kultuuris. Mida rohkem harituid inimesi, seda tugevam ja jätkusuutlikum on riik. Eestis on võimalik omandada tasuta haridust. Meil koolitatakse riigieelarvelistel, kui ka eelarvevälistel kohtadel välja väga kõrgelt hinnatud spetsialiste. Muidugi on äärmiselt hea on teada, et meie spetsialistid on ka hinnas mujal maailmas. Kuid sellel on ka oma pahupool. Paljud noored, kes lõpetavad kooli, töötavad mingi aeg Eestis, kuid vähene palk või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste kordades suurema...

Eesti keel - Põhikool
23 allalaadimist
3
doc

Minu perekond

Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapidu. Kokku k...

Kirjandus - Keskkool
74 allalaadimist
12
doc

Keeleteaduse alused

Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi...

Eesti keel - Keskkool
72 allalaadimist
10
docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On selge,...

Tervisesport noorsootöö... - Tallinna Pedagoogiline Seminar
36 allalaadimist
3
docx

Eduard Vilde "Pisuhänd"

Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne. 2. Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et...

Kirjandus - Keskkool
45 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun