Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui k...
Kunstiajaloo töö Saksa kunst 15.-16. sajandil Mattias Grünewald kristuse ülestõus. Maaling Isenheimi altari ühelt tiivalt. Mattias Grünewald kristus ristil. Isenheimi altari keskosa välisvaade. Albrecht Altdorfer püha Floriani lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige. Albrech Dürer Aadam ja Eeva. Albrech Dürer melangholia Lucas Cranach Venus ja Cupido Lucas Cranach hirvejaht Lucas Cranach parise kohus Hans Holbein Edward VI lapsena (Henry VIII poeg) Hans Holbein inglise kuninga Henry VIII portree Hans Holbein Cleve Anna ...
Võrdlus Pieter Brueghel ja Albrecht Dürer Graafika Albrect Dürer 21 mai 1471 6 aprill 1528 sündis Nuremburgis ja oli Saksa maalja, trükkiste tegija, matemaatik ja teoreetik. Dürer pani enda maine juba paika enda 20ndates enda trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga...
Neli apostlit ("Neli pühakut" , "The Four Holy Men”" ) Valisin selle maali , sest ta erines teistest , ja oli huvitav mõnda muud infot sellest maalist saada. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, D...
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse ...
Albrecht Dürer Liisa Gatski Greta Maltsenko 8b Albrecht Dürer 1471 1528, Nürnberg Biographie Deutscher Maler, Graphiker, Kunstschriftsteller, Kupferstecher; drittes von 18 Kindern (von denen nur drei überlebten). Der Name Dürer leitet sich vom ungarischen Ajtósi ab. http://www.youtube.com/watch?v=x5e6rwxoDIA Lebensdaten 1471 : geboren als 3. Kind eines Nürnberger Goldschmiedes. 1486 : Ausbildung in einer Malerwerkstatt in Nürnberg. Rückkehr nach Nürnberg; er heiratet die Tochter eines angesehenen Patriziers in Nürnberg und richtet sich eine Werkstatt ein; Reise nach Venedig 1509 : Mitglied im Großen Rat der Stadt Nürnberg; Erwerb eines großen Hauses. ab 1524 : Veröffentlichung der Studien in mehreren Büchern. 1528 : gestorben in Nürnberg Albrecht Dürer, Selbstbildnis Dürer war 1494 von seiner ...
Kuressaare Gümnaasium ALBRECHT DÜRER Referaat Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma valisin selle kunstniku, kuna Albrecht Dürer tundus olevat päris huvitav ja tähtis tegelane renessansi ajal. Tal oli suur mõju Euroopa kunsti kujunemisel. Varem pole ma temast mitte midagi teadnud ega kuulnud.Selle referaadi tegemine oli siis päris huvitav. Tänu referaadi tegemisele sain ma päris palju uut informatsiooni ühe kunstniku kohta. Kuna Dürer oli väga tähtis inimene meie ajaloos, siis tuleb temast natuke rohkem rääkida. Loodan, et mõned inimesed saavad parema kujutluspildi tema elust ja loomingust, mis on päris muljetavaldav. Albrecht Düreri elulugu ja looming Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer (1471-1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. 23- aasta...
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
Albrecht Dürer Detsember 2017 Albrecht Dürer 21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528 Nürnberg saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister Suhtles palju ka Itaalia kunsti suurkujudega, sh Raphael, Giovanni Bellini ja Leonardo da Vinci. (käis Itaalias 1494 ja 1505) 23-aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Agnes Freyga. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Mitmeid aastaid kannatas Dürer palaviku ja minestushoogude käes, tal kahtlustati malaariat. Õppis algselt kullassepaks, kui otsustas hiljem minna Michael Wolgemuti õpipoisiks. Vend Hans oli samuti kunstnik (peres 14-18 last) Looming Ta on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sh autoportreed). Tema portreed on tugevate joon...
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
Graafikakunst Saksamaal Suure arengu ja uuenduste tulemusel eksisteerivad tänapäeval mitmed ja mitmed sajad kui mitte tuhanded kunstiliigid ning nende esitlemise tehnoloogiad. Töökodadest ja muuseumidest on suured kunstiteosed kolinud nüüd suures osas tänavatele ning muudkui arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saad...
Renessanss Saksamaal (a. Dürer, H.Holbein, L. Cranach) Renessanss oli saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Dpreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd : Kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" Maal ,,Kõikide pühakute pilt" Maal ,,neli apostlit"
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
M A D A L M A A D Genti altar Arnolfini abielupaar Madonna kantsler Roliniga Kristuse kristilt võtmine Portinari altar Selle elu naudingu aed E K Jan van Eyck Jan van Eyck Jan van Eyck Rogier van der Weyden Hugo van der Goes Hieronymus Bosch U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1 5s aj S A K S A Madonna 1507 1508 1523-1524 1523 K murumättal ...
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehit...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kir...
RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simo...
Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda tae...
Renessanss 16.11.06 Ranesaanssi sünnimaaks on Itaalia 14. saj kuna seal on antiikarhitektuur nii lähedal sest renssanssarhitektuur võtab eeskuju aniigist. renessanssi võib jagada kolme perioodi 1) eelrenessanss 14 saj 2) vararenessanss 15 saj 3) kõrg renessanss 16 saj Renessanss lõppeb Manerismiga peale 1530 aastaid. Algul kunsti pealinnaks Firense hiljem keskuseks Rooma ja edasi Veneetsia. 16 sajndiks on jõudnud kogu euroopasse. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Kasutatakse palju antiigist võetud tetaile: ehitiste müüride kivid täpselt tahutud, seinu võis plaatidega katta, fassadil sammast krupeeringud, kiriku sissepääs võis sarnaneda triunfi kaarele, põhikorpus kõrgem kõrvalehitistest, ruudu kujuline sise õu, aknad ristküliku kujulised või ümarkaarelised akna kohal ehis viil, interjööris silinder või kassett laed, interjööris palju ...
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16.sajandil. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum Näitust külastama ajendas mind tegelikult üks juhuslikult Eesti Päevalehes silma hakanud artikkel, kus silmapaistvat saksa renessanssimeistrit Albrecht Dürerit nimetati 16.sajandi Andy Warholiks, tema roll Euroopa trükigraafikas olevat võrreldav Warholi omaga tänases Ameerikas. Sirvides-surfates avastasin selle väite vägagi tõepärase olevat. Dürer graafikuna oli esimene kunstnik kelle tööd jõudsid tolleaegse ühiskonna massitarbijani suure koguse (üks puulõikeplaat võimaldas teha kuni tuhat tõmmist) ja odava hinna tõttu said neid osta nii rikkad kui vaesed. Nii-öelda kunst massidesse. Warholgi ujutas Ameerika üle ohtralt paljundatud pildikestega. Tema omad, tõsi küll, on värvilised. Internetist leidsin veel hulga huvitavat lugemist 16.sajandi puulõikekunstist ja kunstnikust endast, tema pildid olid a...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tu...
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidul...
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maasti...
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatu...
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
Autoportree Mis on autoportree? ◎Portreežanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast ◎Iseseisvaks žanriks sai 15.-16. sajandil Lääne-Euroopas ◎Albrecht Dürer ◎http://www.spiegel.de/fotostrec ke/photo-gallery-of-research- shedding-new-light-on- albrecht-duerer-fotostrecke- Liigid ◎“Peidetud” autoportree ◎Grupiportree ◎Üksikisiku autoportree Peidetud autoportree ◎ Kunstnik kujutab ennast rahva seas Adoration of the Magi Sandro Botticelli Las Meninas Diego Grupiportree ◎ Kunstnik kujutab end grupi või perekonna keskel Autoportree Saskiaga Rembrandt Neli filosoofi Rubens Üksikisiku autoportree ◎ Kunstnik kujutab end üksi maalil Albrect Düreri autoportree Bryan Charnley http://bryanlewissaunders.org/drugs/ autoportree Kasutatud materjalid http://en.wikipedia....
Renessanss madalmaades PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Br...
Saksa renessansskunst · Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad: KRISTUSE KANNATUSLUGU MAARJA ELU O "RÜÜTEL, SURM JA KURAT" O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA"...
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa. 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril....
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must- valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Tõmmise tegemise mooduseid on kolm: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeld...
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
Kodutöö nr 4 1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pä...
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
Relika Viilas TA-08 15.02.2010 Kuivnõel Kuivnõelast üldiselt Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mille puhul kujutis kraabitakse trükiplaati kasutades nõela. Traditsiooniliselt olid graveeritavad plaadid vasest, nüüd aga atsetaadist, tsingist või pleksiklaasist. Nagu ofortigi on kunstnikul, kes on õppinud joonistama, kuivnõela meetodit lihtsam omastada kui gravüüri, kuna kuivnõel meenutab rohkem pliiatsi kasutamist kui gravüüri uurits. Ajaloost Arvatakse, et selle tehnika leiutas üks XV saj Lõuna-Saksamaa kunstnik Hausebook Master, kuna kõik ta maalid on ainult kuivnõela tehnikas. Kuulsamatest kasutajatest Albrecht Dürer tegi kolm pilti, enne kui kuivnõela tehnika kõrvale lükkas; Rembrandt kasutas seda põgusalt, kuid enamasti konjunktsioonis oforti ja gravüüriga. Kuna kõigi kolme tehnika puhul on tegu süvatrükiga, siis võis neid kasutada samal plaadil. Alex Katz tegi kuivnõela tehn...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutle...
Deutsche kunst Deutsche kunst beschreibt die Geschichte der Sichtkünste in Deutschland. Die Kunstgeschichte der deutschen Kunst untersucht den Ursprung und die Entwicklung kultureller Kontinuitäten des Kunstschaffens, die territorial begrenzt sind.Die Donau Schule ist der Name eines Kreises der Maler des ersten Third vom 16. Jahrhundert in Bayern und in Österreich. Die deutsche Renaissance war ein Resultat der deutschen Künstler, die nach Italien gereist waren, um zu erlernen, daß mehr und zu werden durch die Renaissancebewegung anspornte. Die Düsseldorf Schule war eine Gruppe Künstler, die meistens Landschaften malten und dem an studierte oder von der Düsseldorf Akademie beeinflußt wurden. Museen In Deutschland existieren mehr als 6.000 Museen, wozu auch private und öffentliche Sammlungen, Schlösser und Gärten gehören. Zu den größten und bekanntesten musealen Einrichtungen gehören das Germanische Nationalmuseum in Nürnberg m...
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat. Noormees õppis ladina, kreeka, heebrea, inglise, prantsuse, itaa...
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti ne...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
