docstxt/1313524765129285.txt
Tallinna Lasnamäe Gümnaasium Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel Uurimistöö A utor: Maria Mukasei Juhendaja: Merike Raudkivi Tallinn 2014 Sissejuhatus Oma töös mina uurin kuidas inimese kuulmisoskused ja heli akustilised omadused mõjutavad edukat heli vastuvõttmist. Olen valinud seda teemat sellepärast, et inimese kuulmise ja heli omaduste uuring aitab inimestele rohkem arendada muusikat. Muusika kirjutamises on oluline arvesada seda, kuidas inimene seda vastu võttab, see aga sõltub sellest, kuidas inimene heli kuuleb ning kindlasti sellest, milliseid paraametreid autor valib oma pala jaoks. Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotu...
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaver...
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja sa...
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8....
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem ...
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin komposits...
Ferenc (Franz) Liszt Frédéric Chopin 1811-1886 1810-1849 · Ungari pianist ja helilooja; ungari Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse rahvusliku koolkonna rajaja poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. · Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. Chopin jõudis oma isikupärase sajandil muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema · Mängis nii enda kui ka teiste teostest võib leida traagikat, dramatismi, heliloojate teoseid; väljapaistev südamlikkust, intiimsust, unistavust, improviseerija suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi · Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; antud väga peene poeetilisusega. Sageli viis klaveritehnika uuele tasemele leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne orkestraalsus ja laiendatud võluvat segu. ha...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Anneli Veinsteins FREDERIC CHOPIN Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2010 Elulugu Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) Fryderyk Franciszek Chopini sünnitunnistusel on kuupäevaks märgitud 22. veebruar, aga nii ta ise kui ka teised andsid kuupäevaks alati 1. märtsi. Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Fryderyk sünnib teise lapsena neljalapselisse perre. Tal on kolm õde Ludwika Marianna Chopin (hiljem: Jedrzejewiczowa) (1807-1855), Justyna Izabella Chopin (hiljem: Barcinska) (1811-1881) ja Emilia Chopin (1812-1827). Ema, Tekla Justyna Kryzanowska (17821861) oli poolatar ja is...
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Kontserdisari Jubilate FRYDERYK CHOPIN 200 Maiken Vuks 10.B Tallinn 2010 Sissejuhatus Mina käisin kuulamas Jubilate kontserdisarja Fryderyk Chopin 200 kontserdit 11.märtsil 2010 kell 18:00 Eesti Muusika ja Tantsuakadeemias. Esitusele tulid Fryderyk Chopin'i teosed tema 200nda sünnipäeva puhul. Esinesid EMTA klaveriosakonna õppejõud : Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Age Juurikas, Ada Kuuseoks, Kai Ratassepp, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Marko Martin, Mati Mikalai, Toivo Nahkur, Lembit Orgse ja Ralf Taal. Kava Ivari Ilja esituses Nokturn H-duur op 62 nr 1 Ada Kuuseoksa esituses Barkarool Fis-duur op 60 Tanel Joametsa esituses Polonees f-moll op 71 nr 3 Mati M...
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu ork...
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämee...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
Jean Sibelius Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli õpetajaks Lucina Hagman, kes tol ajal elas Hämeenlinnas ühes oma venna kirjanik Tyko Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui...
Viin(1792-1802) varajane looming Põhiliselt kirjutas klaverisonaate, nt. ,,Kuupaiste sonaat". Kirjutanud on ka kaks sümfooniat. Viinis kirjutatud teosed on pühendatud Haydenile (kuigi on öelnud, et ei õppinud temalt midagi). Esimesi kontserte aitas korraldada Karl Von Lichnousky. Esimesed kuus kvartetti op. 18 olid kirjutatud Haydeni eeskujul. 1800 oli Viinis Burgtheater'is Beethoveni I sümfoonia esmaettekanne (c-duur, op. 21) Esimene orkestriteos oli sissejuhatuseks järgmiseks viljakaks eluperioodiks (klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli"....
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM. MOLL >7 vähend. septim ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Ferenc (Franz) Liszt 1811 Raiding (Austria-Ungari) 1886 Bayreuth Sünnipaik Ungari ja Austria piiri lähedal, Liszti kodune keel oli saksa keel. Sellegi poolest pidas Liszt end rahvuselt ja hingelt ungarlaseks. Isa mängis klaverit, tsellot ning oli lauluandega (töötas Eszterhazy'de juures). Franz oli pere ainus laps, umbes 6aastaselt hakkas isalt klaveritunde saama. Sõitis koos isaga Viini ning jätkas õpinguid kuulsa õpetaja Carl Czerny juures, kes õpetas poissi tema andekuse tõttu tasuta. Czerny juures saavutas Liszt oma hiilgava tehnika, improviseerimis- ja noodilugemisoskuse. Teooriat õpetas Lisztile Mozarti kuulsaim kaasaegne helilooja Antonio Salieri. Rahvusvaheline karjäär klaverimängijana algas juba 1822. aastal ja kestis väikeste vaheaegadega 1840. aastate lõpuni. 1823. aastal mängis ette Beethovenile, kes tunnustas Liszti suurt annet. Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pet...
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga. Esimene sonaat, Klaverisonaat D-duur, I osa, oli Joseph Haydni kirjutatud. Loos oli kuulda selgelt põhihelistikku. Peateema oli energiline, aga kõrvalteema muutus aeglaseks. Esile kerkis kulminatsioon. Teine sonaat, Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, oli kirjutatud Ludwig van Beethoven. Sonaat toob esile palju dramaatilisust ning on väga raskete ja ae...
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur...
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suu...
Muusikaretsensioon Alexander Sitkovetsky & Wu Qian Käisin 17.jaanuaril algusega kell 19.00 kuulamas Estonia kontserdisaalis Alexander Sitkovetskyt(viiul) ja Wu Qiani(klaver). Alexander Sitkovetsky sündis 1983.aastal Moskavas muusikatraditsioonidega perekonnas ning andis oma debüüdi 8-aastaselt, solideerides kammerorkestri ees Montpellier`is Prantsusmaal.Ta kutsuti õppima Yehudi Menuhini kooli, kus tema õpetajateks said Natalia Bojarski ja professor Hu Kun.Õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikaakdeemias. 1998.aastal võttis ta osa Maxim Vengerovi meistriklassist, mida kajastati kõikjal Euroopa telekanalites.Praegu õpib A.Sitkovetsky Pavel Vernikovi juures ning äsja võeti ta vastu prestiizikasse magistriõppesse Kronbergis, kus tallle hakkab tunde andma Anna Chmachenco.Ta on üles astunud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle Euroopa . A.Sitkovetsky on ka meisterlik helilooja- on loonud kaks balletti.Ta on ka välja andn...
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha. Muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. ...
Ferenc Liszt Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Lühitutvustus · Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit . F.Lisztist · Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus koguaeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga ka...
FREDERYK CHOPIN ( 1810-1849) · Poola helilooja ja klaverivirtuoos(sündinud Varssavi lähedal) · Teda võib võrrelda imelaps MoZartiga. 7- aastaselt kirjutas esimesed kaks poloneesi. · Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheli...
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - ...
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks ...
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsust...
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
Kuressaare Gümnaasium Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Silver Ainomäe Tütarlastekoor Ellerhein Muusika retsensioon Ahti Murd 10A klass Kuressaare 2008 Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tsellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", ...
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult s...
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) SARNASUSED: · Mõlemad sündisid 1685. a · Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr · Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle · Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli · Mõlema tippteosteks olid vokaal-sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon, Händel ooper ja oratoorium · Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku su...
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapt...
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 ...
SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST 12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( ...
Johannes Brahms (Hamburg 07. 05. 1833 03. 04. 1897 Viin) Esimese poole elust tegutses Brahms erinevates Põhja-Saksamaa linnades, alates 1863. aastast aga Viinis. Muusikalise algõpetuse sai Brahms isalt, kes oli linnamuusik. Teisme-eas õppis klaverimängu ja kompositsiooni Hamburgi juhtiva pianisti ja helilooja Eduard Marxeni juures. Kuna perekonna majanduslik olukord polnud kiita, tuli Brahmsil juba noorelt koos isaga kõrtsides musitseerida sealsete ansamblite jaoks tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph Joachimi ning heliloojate Ferenc Liszti, Robert ja Clara Schumanniga. Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
