Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
Ürgaja kunst Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine. Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele. Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia. On...
Arutlus Megaliitiline kunst: suurte kivide kunst ja/või suur kivide kunst Mõiste ,,megaliitiline kunst" ei pruugi paljudele inimestele midagi öelda. Sellisel juhul tuleks meenutada kuulsat Suurbritannias asuvat Stonehenge´i ja kõik asetub mõttes oma kohale. Järgnevalt üritangi jõuda selgusele selle suurte kivide kunsti olemuses. Megaliitilise kunsti esindajad jagatakse kolmeks: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on kõrge püstine kivirahn. Dolmen kujutab endast suurtest kiviplaatidest kambrit, mis on kaetud rõhtsa kiviplaadiga. Kromlehh on nende kahe kooslus. Need ehitised, mis täidavad suuresti monumendi ülesannet, on püstitatud peamiselt usulistel põhjustel. Samuti võidi neid kasutada astroloogilisel otstarbel. Igal juhul viitavad sellised ehituslikud saavutused nende püstitajate kõrgele arengutasemele, arvestades eriti asjaolu, et need on püstitatud ajavah...
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Wi...
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal, iirimaa poulnabronei dolmen, kromlehh inglismal stonehenge. Nim. 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias:s...
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuse...
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamiselt sellised punaseid, pruunikad värve ja piirjoonteks tumedad värvid. Kujutati jahilisi, nende relvi(odasid) ja saakloomi. Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Sajandite jooksul on arvatud, et menhireid kasutasid druiidid inimeste ohverdamiseks, asukoha märgistena, keerukate ideoloogiliste s...
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
ESIAEG Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks: - PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG - MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM - PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas lo...
Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja ...
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõet...
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
KUNSTIAJALUGU 07.09.2011 Esimesed leiud 40 000-12 000a e.m.a Koopamaalid u 20 000 a vanad pärinevad kiviajast -kuulsamad altamira koobas Hispaanias ja LAscaux koobas Prantsusmaal -ilmselt kasutati jahi-ja viljakusriituste läbiviimiseks - punast, kollast, valget, musta värvi mis on saadud värvimuldade, rasva, söe ja vere segamise teel. Megaliidid Pronksiaeg 4000a tagasi - euroopa lääneosas hakati püstitama megaliite - megaliit tähendab kreeka keeles " suur kivi " -megaliidid jagunevad kolmeks : menhirid, dolmenid ja kromlenhid - palju menhereid ja dolmeneid on säilinud Prantsusmaal - kuulsaim kromlehh on Stonehenge Inglismaal Willendorf'i Veenus - arvatav vanus üle 25 000a Ürgaja kunst eestis -Jõelähtme kivikalmed Mesopotaamia kunst. · Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja ...
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
Kontrolltöö ,,Mõisted" 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen- kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. ...
Kunstiliigid Arhitektuur e. ehituskunst 1. sakraalarhitektuur usuline arhitektuur 2. profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur Maalikunst: 1. seinamaale. Monumentaalmaal 2. tahvelmaal on maalitud mingile alusele, võimalik kaasa võtta 3. miniatuurmaal hästi väike 4. mosaiigikunst väikestest tükkidest pannakse kokku kunstiteos 5. vitraaz klaasmosaiik (klaasimaal) Skulptuur: 1. reljeef pinna sisse süvendatud 3. ümarplastika on igast küljest vaadeldav 4. ehitusplastika seotud ehitustega (igasugused kaunistused) 5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. l...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatide...
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4. Mesopotaamia kultuuri rajajateks peetakse sumereid, kes rajasid templeid, losse ja kind...
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiag...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
