Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi ...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm. Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu...
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud ...
Kommunikatsioon ja võim Võim on ühiskonna alus protsesse. Ühiskonda on seostatud võimu suhtega, kus on määratletud erinevaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja institutsioone. Võim on suhestatud võimekus, mis võimaldab sotsiaalsetel teguritel mõjutada assümmeetriliselt teiste sotsiaalsete tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotun...
1. Foucault "Diskursuse kord" 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Keeld väljendub eseme tabu, situatsiooni, traditsiooni rituaali ja kõneleva subjekti õigusena ehk kõigest, igas olukorras ja igaüks ei tohi vabalt rääkida. Seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes, sest mõlemad proovivad diskursuse kaudu või selle abil võimu haarata. Diskursus ise on nende tahte objekt, mille nimel võideldakse, see on kahes rollis korraga nii vahend, mida inimesed enda kätte ihkavad kui ka selle sama protsessi vahendaja. 2. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: väljajäetus Väljajäetus toimib kahe asja vastandusel, üks valitud diskursus jäetakse ühiskonna tähtsamate süsteemide ringlusest välja, sest see on kas vähetähtsam, tõepõhjata või lihtsalt ühiskondlikult sobimatu. Väljajäetud diskursus võib olla kuuldav ja olemas, aga sellele omistatakse müra tähendus või tõlgendataks...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
1. a. Mille poolest erinevad kriitiline mõtlemine ja kriitiline kirjaoskus? Selgita oma sõnadega! Kriitiline mõtlemine on see kui sa loed kellegi teksti ning sa suudad eristada arvamust ja fakti, õiget ja valet ning sa oskad analüüsida ja argumenteerida autori väiteid ja seisukohti. Kriitiline kirjutamine on aga analüüsi või oma arvamuse kirjutamine kellegi tekstist, kus on siis toodud välja oma seisukohad ja argumendid teksti kohta. b. Kuidas selgitad mõisteid sotsiaalne sidusus , sotsiaalne kaasatus ja funktsionaalne kirjaoskus? Sotsiaalne sidusus on see kui kõik erinevad ühiskonna grupid on kaasatud ja suudavad oma vahel suhelda. Sotsiaalne kaasatus on erinevate ühiskonna gruppide kaasamine otsuste tegemisse. Funkstionaalne kirjaoskus on see, et sa saad aru mida on öelda tahetud. c. Selgita oma sõnadega võimalikult lihtsalt, mis on diskursus ja diskursuse analüüs, diskursuseroll. Diskursu...
Heleen Kallaste SA1 ,,Seksuaalsuse ajalugu" Michel Foucault Ollakse nõus möönma, et seksi käsitlevat diskursust on viimase kolme sajandi jooksul toodetud pigem rohkem kui vähem, ning et kui see ongi kaasa toonud tabusid ja keeldusid, on selle olulisemaks mõjuks terve seksuaalsusemosaiigi tugevdamine ja juurutamine. Kui seksist nii palju räägitakse, kui seda paljundatakse, piiritletakse ja määratletakse just neis paigus, kuhu see on ise sisse seatud, siis pole ju sügavamaks eesmärgiks muu kui seksi maskeerida: diskursus kui kattevari, levitamine kui vältimine. Vähemalt kuni Freudini olevat seksi käsitlev diskursus -teadlaste ja teoreetikute diskursus -seda, millest ise rääkis, samas lakkamatult varjanud. Kõike öeldut, hoolikat ettevaatlikkust ja detailseid analüüse võiks käsitleda kui protseduure, mille eesmärgiks on kõrvale hiilida s...
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus ...
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudo...
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ...
Globaliseerumine Seostatakse: · Rahu · Õitsengu · Majanduskasvuga · Protsessiga, mis pühib ära riigipiirid ja kukutab despootlikud valitsused; vähendab makse; annab suurema vabaduse üksisikule Kuid on ka neid kes vaatlevad ülemaailmastumist kui : · Uut imperialismi vormi · Kolonialismi kordusetendust-võimaldab lääne suurkorporatsioonidel ära kasutada töölisi, vaeseid maid, etnilisi vähemusi ja loodust Omadussõna globaalne tuli käibele aeglaselt, teadaolevalt tarvitati seda terminit esmakordselt 17.sajandi lõpus, 1990.aastatel sai aga globaliseerumisest kultusmõiste ja trendisõna. 21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ...
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. N...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. Inimesed on peamised märki kasutavad elusolendid. Ka loomad on võimelised märke kasutama, kuid need ...
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsioon...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomad...
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pin...
Töö kirjandusega ja bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süs...
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
SISSEJUHATUS Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. See sündis 19. sajandi lõpul ning on siiani populaarne filosoofiasuund tänapäeval. Kõige tuntumaks esindajaks oli muidugi Charles Peirce, kuid pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele...
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põh...
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased ...
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.u...
Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Mare Mikoff eesti skulptor Mikoff on väga heterogeenne ja hüplik Lineaarne areng puudub, kuna tegeleb mitme asjaga korraga Keskseks küsimuseks on igas skulptuuri teoses: mida teha vormiga? Ta parodeerib skulptuuri kõikvõimalikke avaldumisi. 1989 aastal esitleb M. Mikoff sürrealistliku vahepala. Valmivad pronksist ja alumiiniumist koonusteseeria. Väikevormid, kus on lahendatud paradoksaalne kompositsiooniülesanne: püramidaalseteks selge kontuuriga ehitisteks on kogutud lõdvalt ja juhuslikult langevad draperiid mittemidagiütlevad ekslevad vormid, mis parimal juhul räägivad gravitatsioonijõust Iga koonuse tipus on puänt: ristatud sukaardad või traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemin...
Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sag...
I ÜLESANNE: MÄRGI VÄITELE VASTAV AUTOR 1p. Maagia kaudu toimub oma hirmude ja ebakindluse vähendamine, mis toimub tänu ettekujutusele, et ollakse kontaktis jumalatega ning suudetakse neid mõjutada. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funktsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioossed institutsioonid on vormitavad majanduslike ja poliitiliste institutsioonide poolt ning nende eesmärk on õigustada masside domineeriva klassi väärtuseid. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Religioon võib kujundada inimese mõtteviisi nii, et see hakkab mõjutama inimeste majanduslikku tegevust. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 1p. Rituaalis osalemine väljendab sotsiaalset konsensust ja taastoodab seda. A.) Malinowski (psühhobioloogiline funtsionalism) B.) Marx C.) Weber D.) Dürkheim 2p. Millisele domineerimist...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju REGIONAALPARADIGMA · geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis · regionaal-ja süstemaatiliste ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Kursuse "Sissejuhatus semiootikasse" kohustuslik kirjandus: Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab...
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
Euroopa etnoloogia 10.03 Materiaalse kultuuri uurimisest Mõiste: artefaktid. Materiaalne kultuur on oma olemuselt olnud etnoloogia osa. Seda peeti pikalt etnoloogia eripäraks (sama Saksamaa kontekstis). Esemekultuur (sahkulture) 90ndad (paraleelne mõise) vastutermin materiaalse kult mõistele. Nähti vaimse ja materiaalse vastuolu. Materiaalne kultuur: Palju on keskendutud: rahvarõivastele, taluehitistele, inventaridele, töövahendid. Esemeuurimine (Sachforschung). 1990.a kerge vastandumine, kaasajal sünonüümid. Tänapäeval ei ole ka küsimust kultuuri vaimseks ja materiaalseks jagamine aktuaalne. Kaasaaj mõttes pole eristus vajalik, ainult konteksti ajaloo mõistmise jaoks. Ruth.-E. Mohrmann Münsteri ülikooli euroopa etnoloogia professor. Artiklid majapidamistarvete, elukeskkonna, söömise, joomine jne osas.. Te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
