Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetaks...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Vormiline mõtlemie jäi 19. saj. Samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire saske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke (nt Schuberti ,,lõpetamata sümfooniat". Harmooniat rikastati kromatismidega(juhuslikud kõrgendused ja madaldused. Pool tooni kõrgendab nooti diees # . Pool tooni madaldab nooti bemoll b moodi asjandus. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-va...
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvind...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................