Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei m...
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
http://lhuin.deviantart.com/art/Have-you-ever- Uni ja tervis seen-the-starry-sky-366487462 Liis Leilop TÜ 2014 Tervisekasvatuse alused Uni... I. Mis on uni? II. Une ja tervise seos (uurimused) III. Kuidas head und soodustada? Mis on uni? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Unevajadus: http://eattoperform.com/2012/01/20/sleep-tutorial/ 1) imikud 16 tundi 2) noorukid 9 tundi; 3) täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni);naised raseduse esimesel trisemestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem; 4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb). http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/5 Une struktuur Mis need tähendavad? 1. un...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 Miks meie taju meid petab? Miks tajuvad inimesed kehaväliseid kogemusi? Raamatus ,,Rehepapp" on Andrus Kivirähk kirjeldanud, kuidas muistsed eestlased pöörasid naljaviluks magaja kõhuli, et hing, mis une ajal rändama oli läinud, hiljem enam suu kaudu kehasse sisse ei saaks minna. Selline uskumus on lisaks Eestile omane veel mitmetele kultuuridele ning teadlased on kulutanud dekaade pildistades äsjasurnuid, et leida, kas hingede rändamine on päriselt olemas. On mitmeid, kes väidavad, et nad saavad kehaväliseid kogemusi ise esile kutsuda. Parapsühholoog Karlis Osis on korraldanud katseid, mille tulemusena on leitud, et nende inimeste väited ümbritseva k...
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
Test1 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Punktid: 0/1 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Väär...
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vaba tahet; inimene on loomult positiivne ...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Test 1 1. Monopol pakub unikaalset kaupa ÕIGE 2. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. ÕIGE 3. Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol VALE 4. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. VALE 5. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt ÕIGE 6. Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa VALE 7. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale ÕIGE 8. Monopson on ainuostja ÕIGE 9. Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina ÕIGE 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted VALE Test 2 1. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt õige 2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monop...
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese loodusl...
Mirell Lattik Kanepi Gümnaasium 12. klass Perekonnaõpetus XII Kuidas armastus muudab meest, naist? Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Miks naistel on vahel uskumatult paha tuju, isegi siis kui midagi kohutavat pole juhtunudki? Selline tujukus ilmneb siis kui on juba saavutatud turvaline lähedus - on jagatud vastastikust usaldust ja armastust. Paha tuju vallandajaks võib olla ükskõik mis: armastatud mehe hoolimatu käitumine, halb tööpäev, sõnavahetus kellegagi või mõni ebameeldiv seik, kuid selle võib vallandada ka näiliselt täiesti tühine asi. Ollakse tujukas, hellik, abitu, noriv, masenduses, süüdistav ja tõrges. Samas nii vastumeelselt ja tõrjuvalt kui ma ka ei käitu, vajan sel hetkel väga mehe toetust, hel...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel....
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sell...
Filosoofia Tallinna Tehnikaülikool 04.11.2015 Mis on Armastus? Sissejuhatus Mõne inimese armastus on täielik pühendumine ja lõputu imetlus, teiste jaoks on ajutine tunne, mis kaob ajaga. Mõne inimese jaoks on see muinasjutt ja teiste jaoks see on unistus. Mõned inimesed ütlevad armastus on ühe kordne asi ja teised usuvad, et pärast esimest armastust on ka teine. Mida rohkem sa püüad leida universaalset definitsiooni armastusele - seda rohkem saad kõiki neid definitsioone, kui palju on inimesi maailmas. Mida rohkem arvatakse, et ollakse lähedal tõelisele tähendusele seda rohkem mõistad, et mõiste armastus on unikaalne ja millele on raske definitsiooni...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hia...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ..........................................
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et u...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutu...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
