1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade alad; rahvastik jagatakse etnograafiliseks /põhi- ja vähemusrahvus; poliitiline/kodanikud , välismaallased, kodakonduseta isikud. Avalik võim ehk suveräänsus kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik- (riigikogu), täidesaatev valitsus, kohus.) Kohus lähtub vaid seadustest. Riigi spetsiifilised jooned: 1. riigivõimu otsus on kohustuslik kõigile. 2. ainuõigus välja anda seadusi ja kasutada sunnivahendeid. 3. mon...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
1. nüüdisühiskonna Ei naudi töö tulemust, vaid paigutab tunnusjooned: selle uuesti tootmisesse, et jõukust 1)ühiskonnasektorite eristatavus ja veelgi suurendada. vastastikune seotus 2)tööstuslik kaubatootmine 5. neli heaoluriigi ülesannet 3)rahva osalemine ühiskonnaelu 1) peab tagama oma elanikkudele korraldamises kindla elukvaliteedi 4)vabameelsus inimsuhetes ja 2) majanduse reguleerimine vaimuelus 3) vaesuse leevendamine 5)inimõiguste tunnustamine 4) sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 2. leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis 6. kas tänapäeva Eestit võib koosneb koos elavatest inimestest pidada heaoluriigiks kes ei pruugi olla omavahel ma arvan, et Eesti on heaoluriik, sest sugul...
Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
Minu võimalused demokraatlikus Eestis Demokraatlikust ühiskonnast ei saa rääkida mõistmata,mis on meie teised väljavaated.Neid pole kuigi palju ja nad on kõik suuremal või väiksemal määral autoritaarsed.Kui demokraatliku ühiskonna märksõnaks on vabadus ,siis autoritaarse ühiskonna märkssõnaks on võim.Autoritaarses ühiskonnas mängivad kandvat rolli valitseva grupeeringu huvid , demokraatia aga tugineb võrdsusele,see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees .Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus E...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja pe...
Eesti kui demokraatlik ühiskond Kui demokraatlik on siis ikkagi eesti ühiskond ? Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasu...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [le...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
KESKERAKOND Humanistlike eesmärkidega ühenduse eesmärgiks on kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervi...
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad: Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustat...
Jelena Reshetnikova 12B Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad pa...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodani...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima....
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · ...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjandus...
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autorit...
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektn...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad ...
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia? a) absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Ing...
Kodanikuõpetus Erakonnad 1. Keskerakond Rahva elujärje parandamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sn astmeline tulumaks. 2. Reformierakon Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu. 3. Isamaal ja Res Publica Liit Mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi. toetum...
Raamatukogunduse kestvas väärtused. Paljud raamatukogundusalaste tööde autorid on rõhutanud raamatukogunduse kestvate väärtuste olulisust, täpsustamata, mida nad silmas peavad. Gorman formuleeris kaheksa raamatukogunduse kestvat väärtust: Hooldamine: · hoida inimkonna ülestähendusi kindlustamaks, et tulevased põlvkonnad teaksid seda, mida teame meie · hoolitseda raamatukoguhariduse eest ja arendada seda nii, et me annaksime edasi meie kutseala parimad väärtused ja praktika · olla oma raamatukogude head hooldajad nii,et me pälviksime oma teenindavate kogukondade lugupidamise Teenindamine: · kindlustada, et kõik meie tegutsemisviisid ja protseduurid oleksid hingestatud indiviidide, kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast · hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi Intellektuaalne vabadus: ...
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erako...
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlik...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
Demokraatia või diktatuur? Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Pärast taasiseseivumist on rahva valimis aktiivsus vähenenud, see sõltub rahva rahulolust ning soovist riigi poliitilises elus kaasalüüa. Poliitika mõjutab igapäeva elu, selle üle vaieldakse ja arutlatakse pidevalt, kuid tegutsemist on vähe. Poliitika tähendas algselt riigi avalike probleemidega tegelemist, eesmärgiks jõuda kodanikke rahuldava elukorralduseni. Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava n...
Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervisho...
Ühiskonna sidusus ____ 1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida · Mõjutab poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus · Riik toet...
Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel. Demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tänu I maailmasõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Tänu sellele otsustasid demokraatia kasuks uued riigid. Enamik I maailmasõja järel tekkinud riike valis demokraatliku riigi korra vabariigi näiteks Soome, Poola, Balti riigid. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid oma elujõulisust. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaa...
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa. Tööjõud- tööealised ja töövõimelised i...
Tänu põhiseadusele Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida k...
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toitud...
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna ...
Demokraatia ohud ja nõrkused Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ligi 45% riikides on vabad. Demokraatlikul valitsemisviisil on mitmeid võimalike ohte ja nõrkusid. Millised on peamised demokraatia ohud? Üks suurim oht on rahva valimisaktiivsus. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks valmistel osalema kogu rahvas, ent tavaliselt jääb valijate osalus 50-70% vahele. Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on tekkinud juba oma eelarvamus riigi suhtes, et niikuinii ei muutu miski paremaks. Demokraatia nõrkus on veel rahva teadmatus. Kõik ei ole ühtemoodi informeeritud. Nii mõnigi kodanik ei ole enne valimisi teadlik erakondade programmidest ning lubadustest. Nad teevad oma valikuid juhuslikult. Võib esineda ka olukord, ku...
1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nendel ugupidamise. 4)Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegeuvse eesmärg...
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva ...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
