Aatomi ehitus · Sten · 9kl *Üliväike aineosake *Neutraalne *Aatom Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad *Thomsoni aatomimudel Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel *Bohri aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone *Rutherfordi aatomimudel Tuum : Prootoni...
SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................2 AJALUGU..............................................................................................................................2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID............................................................................................... 3 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................5 Geneetiline värvipimedus................................................................................................ 5 Omandatud värvipimedus............................................................................................... 5 SÜMPTOMID........................................................................................................................6 LEVIK...........................................
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded.........................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...
Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Lisabet Roos 2011 Teemad Algus Dalton Plaan 3osaline plaan Programm Väärtused Kasutatud kirjandus Algus Haridusreform Õppimine on kordamine Piiratudklassiruumid Lapse loomulik tegevus on allasurutud Laps on sotsiaalne Meel, keha ja vaim Helen Parkhurst 1916Laboratory Plan Dalton High School 1919 esimene kool Dalton Plaan Eesmärgiks tasakaal Programmi kohandamine Iseseisvus ja usaldusväärsus Sotsiaalsed oskused ja vastutus 3osaline plaan House Assignment Lab (laboratory) 3osaline plaan House(maja) väike kogukond majanõunik Assignment (kohustus) leping Lab (labor) õpilaneõpetaja väiksemad grupid Programm Algkool (lasteaed +1.3. kl) kodune keskkond tagasiside pädevus,usaldus, enesehinnang Põhikool(4.8. kl) üleminek Keskkool(9.12. kl) individuaalne programm Väärtused Iseloom lugupidav keskkond akadeemilised võimed väärtushinnangu...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 4 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1. $ - 2 0 (J 11) Toon x-i sulgude ette. ( - 2) 0 (J 11) Siit järeldub, et kas 11É või 11É( - 2), sest vastasel juhul ei saaks jäägiks 0-i. Seega on võrrandil kaks lahendit: # 0 (J 11) ja $ 2 (J 11), sest jäägi null annab - 2, seega peab $ ise andma jäägiks 2-e. Vastus: # 0 (J 11); $ 2 (J 11) ÜLESANNE 2. 25 + 41 = 1 Täisarvuliste kordajatega võrrandil I + I = I leiduvad täisarvulised lahendid parajasti siis, kui gcd(I, I)ÉI. Seega leian alguses kordajad u ja v nii, et 25 + 41 = gcd(25,41) Kasutan selleks Eukleidese algoritmi. gcd(25,41) = gcd(16,25) = gcd(9,16) = gcd(7,9) = gcd(2,7) = gcd(1,2) = 1 Kirjutan vä...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 5 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1. Leian etteantud puu Prüferi koodi. 1) Kõige väiksema märgendiga leht on 1 ja selle naabertipp 2. Panen 2 Prüferi koodi kirja ja eemaldan lehe 1 ja temaga seotud serva. 2) Nüüd on kõige väiksema märgendiga leht 2 ja selle naabertipp 0. 3) Kõige väiksema märgendiga leht 4 ja selle naabertipp 0. 4) Kõige väiksema märgendiga leht 5 ja selle naabertipp 3. 5) Kõige väiksema märgendiga leht 3 ja selle naabertipp 0. 6) Järele jäid ainult tipud 0 ja 6, mis on omavahel ühendatud ja see on märk, et puu Prüferi kood on leitud ning tippude eemaldamist võib lõpetada. Seega on etteantud puu Prüferi kood: 20030 Vastus: 20...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 3 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1 = 2 # + 8 $ , # = 1, $ = 1 Kirjutan välja karakteristliku võrrandi: $ - 2 - 8 = 0 Leian karakteristliku võrrandi lahendid. = 1 ± 1 + 8 = 1 ± 3 # = 4 I $ = -2 Seega on rekurrentse võrrandi lahend: = I# 4 + I$ (-2) Leian I# ja c$ . I# 4# + I$ (-2)# = 1 4I# - 2I$ = 1 4I# = 1 + 2I$ I# = 0,25 + 0,5I$ I# 4 + I$ (-2) = 1 $ $ 16I# + 4I$ = 1 16(0,25 + 0,5I$ ) + 4I$ = 1 4 + 8I$ + 4I$ = 1 12I$ = -3 I$ = -0,25 I I# = 0,125 Vastus: = 0,125 4 - 0,25 (-2) ÜLESANNE 2 Koostan rekurrentse seose. Olgu An eri vi...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 1 Olga Dalton 104493 IAPB21 1. (a) Kuna A on positiivsete täisarvude hulk, mille viimane number on 3, siis sisaldab hulk A arve 1,2,3, nendest paarisarv on 2. Seega on hulkade A ja B ühisosa {2} VV { { (b) 5-ga jagub iga arv, mis lõpeb kas 5 või 0-ga. Nendest arvudest on 5-ga lõppevad paaritud ja 0-ga lõppevad paarisarvud. Seega kuuluvad hulkade A ja B ühisosasse 0-ga lõppevad ja 5-ga jaguvad täisarvud, st 10-ga jaguvad täisarvud(arvud, mis annavad 10-ga jagamisel jäägi 0): VV {YÉY X { 2. Kujutan Venni diagrammil C = A B Et A C = (AC) (CA), siis · (AC) kujutub järgmiselt: ...
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioo...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 2 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1 1. Katsetan väiksemate n-i väärtustega. Tähistan summa -ga. J 2, JJ J = 1 JJJI I JI IIJ. 1 1 J = 2 => $ = = 12 2 1 1 1 1 2 J = 3 => % = + = + = 12 23 2 6 3 1 1 1 1 1 1 3 J = 4 => & = + + = + + = 12 23 34 2 6 12 4 ................. 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 J = 10 => #" = + + + + + + + + = 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Liana Veremi VÄRVIPIMEDUS Referaat Nägemise uurimise alustes Juhendaja:Cintia Räppo Tallinn 2018 SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus........................................
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Ko...
Värvipimedus Värvipimedus e daltonism Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Ajalugu 1794.aastal avaldas inglise keemik John Dalton sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta" Avaldumine See on suguliiteline ehk X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel. Sümptomid Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine: Protanoopia (punase-rohelise värvipimeduse vorm) - inimene ei suuda eristada rohelist ja sinist ning punast ja lillat. Deuteranoopia - (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda e...
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või refle...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende teaduste uuritavad põhitõed jäävad kehtima ka unes. Lõpuks jõuab Descartes järeldusele, et inimene on oma harjumuste ohv...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstr...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab p...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: ...
Rühmatöö ,,Ettekanne" Olga Dalton 104493IAPB Janar Aia 104079IAPB Indrek Eesalu 104081IAPB Urmas Kaarn 104436IAPB Risto Nuut 106925IAPB Kannibalism Ilmselt seostub paljudel teemaga taoline pilt... Stizostedion vitreum Koha sugulane Elab Põhja-Ameerika järvedes On kannibal Kannibalide ahel Kannibalismi kohtab sageli loomariigis Kannibalism tähendab liigikaaslase söömist. Inimsöömise tähenduses kasutatakse sõna kannibalism kultuurantropoloogias. Kannibalism on loomariigis väga laialt levinud ning eristatakse mitut liiki. Naiskannibalism Esineb paljudel putukatel, näiteks ämblikel Naisisend tapab meesisendi kohe pärast paaritumist ära, et tal oleks raseduse ajal millestki toituda Punaselgne ämblik Must leseämbli...
Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti Tuhanded aminohapped ...
Tänapäeva aatomimudel Triinu pargi 12. b Aatomimudelite ajalugu Mudel- obekti vähendatud/ suuren-datud ja lihtsustatud koopia. 1) 420 e.Kr Vana-Kreeka filosoofid- aatomid on jagamatud osakesed. 3) 19 saj. Dalton- aatom on üliväike aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest. 3) 1897 J. J Thomson avastas elektronid. Lõi "rosinapudingi" aatomi mudeli (rosinatena paiknevad negatiivsed elektronid). 4) 1909 E. Rutherford planetaarne aatomimudel. (elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Bohri mudel Niels Bohr (taani teadlane) 1913 a. Elektronid tiirlevad ümber aatomi tuuma ringikujulistel orbiitidel Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane a...
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1. Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p ...
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTIL...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 3 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,1...
Saksamaa(Välismääraja 2009.10.25) Olga Dalton Saksamaa küsimusi arutavad saatejuht Kadri Liik, parlamendiliige Marko Mihkelson ja julgeolekuanalüütik Tiit Matsulevits. Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et Saksamaa majandus on surutisest kannatada saanud. 2008. aasta jooksul on eksport langenud 5 % võrra niisugust ekspordilangust pole...
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V ...
Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud. Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest. Pilt sellest, kui erinevalt värvipimedad tavapäraseid toone näha võivad Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid inimkonna ajaloo vaatevinklist hädavajalikud omadused panevad inimest liikuma arengu, oma elu ja riikliku korra täiustamise suunas. Looduse kõrgeim kavatsus on aga saavutatav vaid juhul, kui suudetakse luua õiguskord, mis ühendab endas vabadust ja sundi et iga inimene sa...
Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada.Ta oli usklik ja karsklane.Ta oli abielus Felicita Mazzéga ja neil oli kuus last. Avogadro uuris ja tegeles statistikaga,meteroloogiaga,raskuste ja kaaludega.Tema panus molekulaarteooriala oli suur.Ühte numbrit ühes moolis hakati kutsuma Avogadro konstandiks.See on umbkaudu 6.0221415 x 1023.Seda kasutatakse...
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA sünte...
Ettekanne BIRMA FAASAN Sissejuhatus Birma faasan ( Syrmaticus humae) on lennuvõimetu jahilind, mis kuulub kanaliste suurimasse faasanlaste sugukonda. Faasanlaste sugukonda kuulub umbes 50 liiki ja nendest tuntumad on hiina kuldfaasan ja tiibeti kuldfaasan, mida inimesed pidasid ilu pärast. Tuntuim jahifaasan on Phasianus colchicus, mida kasvatatakse paljudes maadel poolmetsiku jahilinnuna. 2. Leviala. Põhiline leviala on Kesk- Ida ja Kagu Aasia, Hiina ja Jaapan, kuid inimene on aidanud faasanitel levida kõkidesse maailmajagudesse. Nad on pelglikud ja elutsevad raskesti ligipääsetavates kohtades, põhiliselt dšunglites ja mägistel aladel, kuid nad ei talu karmi talve ja sügavat lund. Jahifaasan on kohastunud elama ka inimese poolt loodud maastikel. Birma faasan paikneb põhiliselt tamme-männimetsade ja kasegametsade raiesmikel, mis paiknevad mägistel aladel ja veekogude lähedal, kuid mitte kõrgemal kui 2500 meetrit mer...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 1 nimetusega NIHKEANDURI KALIBREERIMINE Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U. Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik C = 28,6 mV/deg Rk = 90000 R = 40000 nr i Uvi(V) Uki(V) Nominaalne i Viga Uv u()(°) u(Uv)(V) v k (°) Un= C·(V) (°) 1 0 0,01249 0,05952 0 0,5 0...
1.Sissejuhatus Võimlemine on spordiala, mis vajab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG). Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. 1.2 Sportvõimlemine Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli ...
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
DALTONISM Referaat 11a Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Mis on värvipimedus?.......................................................................................................4 3. Tekkepõhjused...................................................................................................................5 4. Diagnoosimine ja ravivõimalused.....................................................................................6 5. Kokkuvõte.........................................................................................................................7 6. Lisad..................................................................................
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peami...
KONTROLLKÜSIMUSED Mikromaailma füüsika 1. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. 2. Piljardipalli mudel — John Dalton • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli. Selles mudelis on aatom suur positiivse elektrilaenguga laetud kera, mille sisse on kinni...
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Aatomi mass Aatomi Ø Aatomituuma Ø Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Madalsageduslain Raadiolained Infrapunane Nähtav valgus Ultraviolettkiirgu Röntgenkiirgus Gammakiirgus ed kiirgus s · Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. · Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. (Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks). · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. · Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ...
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri ...
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika.............................................................................................................. 5 1.3 Aatomifüüsika...............................................
1. 1. Sissejuhatus Sellise teema valisin kuna olen sündinu just selles ajavahemikus mis kuulub neitsile .Valisin selle ka kuna olen alati soovinud teada midagi oma sodiaagimärgist ,kuid pole kunagi aega uurida olnud .Ega ma muidu selle kohta eriti ei usu ,kuid siiski on huvitav teada kas see on natukenegi minu moodi. Oma referaadis tutvustan neitsi sodiaagimärki ning toon välja ,mis on neitsile iseloomulik :mis neile meeldib ,mis mitte. Lõpuks toon ka välja üle maailma tuntuid neitsi kuulsusi . 2. Neitsi iseloomustus. Neitsi tähtkuju all sündinu on mõistusinimene, sügava iseloomu ja kriitilise mõistusega. Need inimesed tahavad lõpuni kõike teada, et veenduda selle tõsiduses. Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid ene...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ Olga Dalton 104493 IAPB11 Tallinn 2010 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matrikli number on 104493 Ühtede piirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 28DD194D Seega on ühtede piirkond f(x1,x2,x3,x4) = (1,2,4,8,9,13)1 Määramatuspiirkonna määramiseks saadud 16-nd arv on 2675BD7 Määramatuspiirkond on seega f(x1,x2,x3,x4) = (5,6,7,11) Seega on matriklinumbrile 104493 vastav 4-muutuja loogikafunktsioon oma numbrilises 10ndesituses: f(x1..x4) = (1,2,4,8,9,13)1 (5,6,7,11)_ 2. Leida MDN...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmak...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
