“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
Daam koerakesega lugemiskontroll 1) Minu meelest kirjutas Tšehhov selle novelli, et kiruda tolleaegseid korraldatud abielusid ja aadlike üksluiset igapäevaelu. Ta tahtis jutustusega tähelepanu pöörata tunnetele ja saatusele, näidata, kui tähtis on armastus ning kui raske tihti sellega kaasnev paratamatus 2) Inimesel on igav ainult enda süü läbi. Siis, kui ta ise oma passiivsuses ei suuda elus midagi huvipakkuvat leida, ega asju enda jaoks põnevamaks mõelda, sest nagu öeldakse, ainult igaval inimesel on igav. 3) Sageli on igavuse käes vaevlevad inimesed just sellised Gurovi sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada. 4) Kui ühiskond on vale, jääb inimesele kaks valikut – kas hakata ühiskonnale vastu, püüdes elada ausalt ja õiglaselt, kuid tekitades sellega omale palju raskusi ja ül...
Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis d...
Daam Koerakesega Anton Tsehhov Novelli "Daam koerakesega" kirjutas A. Tsehhov 1899 a. ajal mil ta viibis Jaltas tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Meespeategelane Dmitri Dmitrits Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort ...
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta oli heavälimusega ja külgetõmbava iseloomuga,meel...
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
Kunst ja teadus. Leonardo Da Vinci Uus mõttelaad v Vanad teosed vaimustasid haritlasi nii väga, et vahepeal möödunud sajandid tundusid otsekui pimedusajana, mil ei loodud midagi märkamis väärset. v Muistse Kreeka ja Rooma kultuuri hakati nimetama klassikaliseks ning kirjanikud ja kunstnikud püüdsid seda eeskujuks võtta. v Haritlasi köitis muistsete kreeklaste ja roomlaste maailmavaade, mis tundus hoopis erinev nende oma ajastu arusaamadest. Kunst ja teadus v Kunst on tihedalt seotud teadusega. v Soov kujutada maailma just sellisena, nagu see tõeliselt on, tekitas huvi looduse vastu. v Täiuslikuks peeti mitmekülgselt ja paljude oskustega inimest, kes huvitus erinevatest aladest: kunstist ja tehnikast, muusikast ja maatemaatikast, teadusest ja leiutistest. Leonardo Da Vinci v Üks kõige silma...
Chekov Lady and the Lapdog Reid about Chekov: The characters in Chekhov's plays are never fully "known" as a writer, he seems to delight in maintaining a sense of indeterminacy, and unknowability, about them. The bare facts are always laughably inadequate to the complexity of "real" people. Anton Pavlovich Chekhov was born on 29 January (New Style), 1860, in Taganrog, a small port on the Sea of Azov, in southern Russia. As the son of a grocer and grandson of a serf, Chekhov was a first-generation intellectual. His modest background and upbringing are crucial to his development as a writer. Chekhov always felt that he missed out on childhood. It was a very hard lifeand it may have contributed to his poor health: he succumbed later on to the"family disease", tuberculosis, which led to his early death at the age of 44.His mother was a quiet, gentle soul who was full of stories of her early life. In later years, Chekhov would say that "w...
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
Kadrina Keskkool Tsehhovi novellid Õpimapp Aigo Allmäe 11.b klass Juhendaja õp. Anneli Särg Kadrina 2011 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused. Inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus kõrgemate ees. Näidendites puuduvad ühetähenduslikud hinnangud. Oskuslikult on ühendatud lüüriline, dramaatiline ja koomiline. Näidendite ideestik ei avane välise tegevuse kaudu vaid on peidus sügavamal. Rohkem räägib alltekst kui tegelaste kõne ise. Ükski lavaline võte pole tähenduseta. Meeleolud. Mida nende kaudu luuakse, ei ole eesmärk omaette, vaid tee reaalse elu sügavama mõistmise juurde. Tema teoses võivad tungida märkamatu kergusega inimhinge peensustesse. Naerab välja väikekodanlust. Sotsiaalne elu käsitlemine pahed ja probleemid. Uuenduslikkus. Elust enesest. Tera...
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
Esitlemine ja tutvustamine Auväärne, oma kohustusi korrektselt ja lõpuni täitev, paljude meelest tüütu, lapsik ja vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata: pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal. Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Mets...
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanek...
Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasuta...
Keel on arusaamatuste allikas. Keelega saab korda saata palju head kui ka halba, tihtpeale tuleb välja, et keel on arusaamatuste allikas. Paljud kasutavad võõrsõnu, mille õigeid tähendusi ei teada, sellest võivad tekkida arusaamatused. Näiteks daam tahtis oma uuele meestuttavale öelda et ta on nii imposantne ehk väärikas ja esinduslik. Kuid daam ütles, et ta on nii impotentne. Sellest tekkis arusaamatus, ning daam näitas end uue meestuttava ees halvas valguses. Samuti tekitab arusaamatusi hääletoon. Hääletoonist saab välja lugeda palju. Kasvõi näiteks, kui kaks välismaallast saavad kokku , ja kumbki ei oska kummagi keelt ning üks räägib midagi, siis saab ikkagi hääletoonist välja lugeda nende hetke emotsiooni. Tänapäeva noorte keel erineb tavalisest keelest, kasutatakse palju slänge ning inglise keelseid väljendeid. Arusaamatus võib tekkida siis, kui räägitakse mõne vanema inimesega. Vanemad kasutavad o...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne ...
Lilian Triin Vinni 10 A Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu jooksul tema tuppa tuleb, ei öelnud kuningas kohe välja, et tema pole seal käinud vaid tegi näo nagu oleks seal käinud. Sellega säästis ta ka kuningannat, et too asjata ei kurvastaks, muidugi säästis ta ka ennast, et ta ei peaks taluma seda, et naine tahab veel sellist lõbustust maitsta nagu ta just oli maitsnud.Kuningas polnud lobamokk, ta teadis mida ta rääkima peab ja mida ta enda teada peab hoidma. Ta ei tahtnud samuti ka oma n...
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol proua Tammele alati härra Mändi. Seltskonda tulnud saatjata na...
Riietumise etikett Britmarii Kroon Meeste etikett Frakk Frakki kantakse õhtul pärast kella kuut suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala- dineedel, pulmas, akadeemilisel peol. Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuü...
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et ...
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis...
"Dekameron" Giovanni Boccaccio 1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armast...
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. ...
Napoleon oma Choise Kivilõhkujad tööruumis veresaun Gustave Pantheon – Jacques-Louis Eguene Matus Gourbet Pariisis David Delacroix Ornans’is Gustave Gourbet Burlakid Volgal Ilja Repin Tähe võidukaar Iisaku katedraal Vabadus viib – Pariisis - Peterburi rahva barrikaadile Eguene Delacroix Ivan Julm pojaga Horatiuse Kõpu mõi...
Ita Ever ehk Ilse Ever Kerli Kaine ja Stella Rõbakov Põlva ÜG 8a klass Päritolu Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps. Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). ...
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu ar...
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendat...
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ..................
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Mirge Arge 9.klass Kohtumine väljaspool kodu teise inimesega ,üksköik kas ta on siis vööras või tuttav algab tervitamine silmsidest , me esmalt märkame inimest ning siis tervitame teda. Alati on tervitamisel kohustus kasutada naeratust ,siis võid olla kindel, et saavutad parima tulemuse. Tervitamisel on oluline esmamulje ja esimene kontakt. Mees tervitab naist, noorem tervitab vanemat , samuti jätab endast hea mulje noor neiu kes tervitab endast palju vanemat meest esimesena. Kui naine ja mees kohtuvad on eelistatu olukorras alati naine. Näiteks on viisakas peol alati esitleda proua Martinzele alati härra Jonnsoni. Noorem tervitab alati vanemat nagu on viisakas ning siis kui välimusest pole aru saada kas naine või mees on noorem sinust või et ta on sinust vane...
AA aa · · 11285 · - · : · · · · · 1907 · "Vehkleja" · · · · "Valge Daam" · · · y · , !
KONRAD MÄGI Elulugu Konrad Vilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariis...
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteis...
2.päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla....
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
Eurogümnaasium Anita Jansen Tallinna lood Referaat Tallinn 2013 Olulisem Tallinna osa on vanalinn. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi ...
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised terv...
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast ...
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutat...
The name short foot was first mentioned in 1353, the name brev is mons in latin. Short foot is a street between Rataskaevu street and Long foot in the old town of Tallinn. The name that is used nowadays was translated from german by anton thor helle and it is Lühike jalg. Pikk jalg (lit. long leg/foot), One of the oldest streets in Tallinn, previously known as Strantstrasse (beach road) (1362); Pikk jalg (long-leg) is a steep narrow road which was once the only way into the fortress. It runs from Pikk in the lower town right up to Lossi plats and the Nevsky cathedral. A couple of cafes in the old houses along Pikk jalg offer excellent views and genuine ambience, as well as plenty of caffeine to help you up the hill. The gate tower at the end dates from around 1380. Because of the names short and long Tallinn is sometimes called a limping city. Short Leg is also sometimes called street-stairs, because it is made complet...
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud ala...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Ref...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
