Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Mehhatroonikasüsteemide õppetool Dünaamika Kodutöö D-3 Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; ...
?? Milline on Strateegilise Analüüsi ainetöö/projekti üheks tulemuseks oleva Arhitektuurivaate vaate (IT arhitektuuri) koostamisele vastava distsipliini täpne inglisekeelne nimetus Enterprise Unified Process-i nime kandvas metoodikas. Valige üks järgnevast loetelust: Enterprise Architcture A1. Milline on Strateegilise Analüüsi ainetöö/projekti põhitulemuseks oleva Äri- ehk toimimise vaate (Äriarhitektuuri) koostamisele vastava distsipliini täpne inglisekeelne nimetus Enterprise Unified Process-i nime kandvas metoodikas. Valige üks järgnevast loetelust: Enterprise Business Modeling A2. Paigutage mõiste ’tarneahel’ strateegilise analüüsi sellesse vaatesse, milles ta otseselt ja tervikuna kirjeldatakse: Pädevusalade vaade A3. Paigutage mõiste ’äriprotsesside struktuur’ strateegilise analüüsi sellesse vaatesse, milles ta otseselt ja tervikuna kirjeldatakse: Funktsionaalne vaade A4. Paigutage mõiste ’äriprotsessi dünaamika’ strateegi...
Elektriohutus KT 1 rida 1.Pingelähedased tööd, üldnõuded Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) on töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. Pingelähedasi töid tuleks üldjuhul vältida ja teha neid ainult siis kui pinge väljalülitamine põhjustab suuri ebamugavusi. Tööd teostada ainult siis kui on välistatud pingestatud osade puudutamine. Töökoha piirid peavad olema täpselt määratletud ja tuleb ohutusnõudeid tarvitusele võtta. 2.Ehitus ja muud mitte elektritööd Mitte elerktritööd nagu näiteks ehitus, värvitööd, veatööd, tellingutel töötamine jne. Kui anda töö üle mitteelektritööd valdavatele inimestele näiteks ehitajatele, siis tuleks ennem kindlasks teha, et pingestatud osad oleksid kas siis pingetuks tehtud või isoleerkatete, kaitsekatete või muude ümbristega abil on ohutult töökohast era...
ÜLESANNE 7 1 Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. 2. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. 3. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 29. M45×2-5H/4h P =2 H = 0,866P = 0,866×2 = 1,732 h = 0,541P = 0,541× 2 = 1,082 H/4 = 0,433; H/8 = 0,217 D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed ...
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 +...
Luud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket. Luukoe tugevus määratakse ära pärilike faktorite poolt. Teiselt poolt ka toitumise ja elureziimiga lapseeas. - Oluline on kaltsiumi piisav tarbimine (1000mg päevas- piimas, juustus, kodujuustus jne) - Sõltub füüsilisest aktiivsu...
RUDOLPH THE RED NOSE REINDEER Rudolph: Hi! I am Rudolph. Yes, that is my name. Please, look at my face. Oh, what a shame! So. What can you see? Are you sure it's a rose? No. I am so sorry but it is my nose. Reindeer 1: Look at his nose! Reindeer 2: This reindeer is nonsense! Reindeer 3: If he is a reindeer then I am a princess. Oh, where is my crown? Reindeer 4: He looks like a clown! D1: Apple-pie! D2: Simple Simon! D3: Silly-Billy! D4: Handkerchief! D1: Humpty Dumpty! D2: Plum-tree! D3: A bumble-bee! D4: Cat in a hat! D1: Wee Willie Winkie D2: Spooky old bat! D3: The weirdest rat! Rudolph: Don't talk to me like that! What have I done to you? D1, 2, 3, 4: Sorry! Oh, we are so sorry! D2: Well, come and play with us. Let's play the "Sleighs and the Bus"! D3: It's easy to play. Really, don't worry! (D1, 2, 3, 4 all bump into Rudolph at the same time from different directions. Rudolph falls down.) R: Hey, deer! It's not ...
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga p...
PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE JA EKSTSENTRIKMEHHANISM Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ ...........................................3 2. PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE ..............................................................................4 2.1. Algandmed.............................................................................................................................4 2.2. Lahendus ................................................................................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ...................................................
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhenda...
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus • Polüuuria – kuseteede haigus • Südamerütmihäired
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, l...
Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, r...
Tabeltöötlus Excel2007 1. Looge uus dokument ja sisestage allpool toodud andmed tabelisse. Jätke lahtrid sisuga valem tühjaks. Täidame programmis Excel kõrvaloleva tabeli 2. Kujundage tabeli pealkiri:pakskiri (Bold); kirjakõrgus 16 pt; tekst sinine, teksti tagapõhi kollane. Valime lahtri sõnaga ,,Tootmine" ja vajutame nupule Home/Format/Bold ja valime tähe kõrguseks 16. Teksti ja tagapõhja värvi valime nuppudega Home/Format /Fill color ja Font color. 3. Joondage "Tootmine" ploki A2:E2 keskele Valime ploki A2:E2 ja vajutame nupule ,,Home/Alignment/Merge and Center" 4. Joondage ploki B3:D3 tekst suunaga alt üles Valime ploki B3:D3 ja menüüst ,,Home/Alignment /Orientation/Rotate Text Up" 5. Leidke lahtrisse B7 tootmise summa, kasutad...
Harjutus 4 Optimeerimine Ülesanne Leida optimaalseim lahendusskeem, kui kaugele on otstarbekas kaupa vedada Oma objektist lähtuvalt tegutseb piirkonnas veel 4 maavarasid kaevandavat ettevõtet, ke Lähtuvalt oma objekti asukohast väli välja 3 kuni 5 tarbijat Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20 ...
Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsen...
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M C3 30F 3 ...
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
Mõõdud cm-tes Nõutav lahenduskäik 1. Koostada Q ja M epüürid. 2. Avaldada vajalik tugevusmoment võrratusest max < 100Mpa . 3. Arvutada tala läbimõõt täissentimeetri täpsusega. 4. Koostada saadud läbimõõduga talale suurimate sisejõudude järgi lõikepinge ja paindepinge epüür. Andmed [] = 100 MPa b = 6.0 m c = 2.0 m F = 10 kN p = 1.67 kN / m l=8m Tugede reaktsioonid · MA = 0 Fp1 *3 - Fb *8 + Fp2 (8 + 1) + F (8 + 2) = 0 1, 67 *6*3 - 8 Fb + 1, 67 * 2*9 + 10*10 = 0 1, 67 *18 + 1, 67 *18 + 100 Fb = = 20, 015kN 8 · MB = 0 Fa *8 - Fp1 *(8 - 3) + Fp2 *1 + F * 2 = 0 8Fa = 1, 67 *6*5 - 1, 67 * 2*1 - 10* 2 1, 67 *30 - 1, 67 * 2 - 20 Fa = = 3,345kN 8 · Fy = 0 Fa - Fp1 + Fb - Fp2 - F = 0 3,345 - 1, 67 *6 + 20, 015 - 1, 67 * 2 - 10 = 0...
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
Laboratoorne töö nr.1: joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Töö ülesandeks oli leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil ning leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. 1. Leida vaadeldavate lõikude pikkused jooniselt ning joone keskmine pikkus: keskmine joone pikkus: dkeskm==340,23m d1= 80,0-0= 80,0 m d2= 112,0-80,0=32,0m d3=141,0-112,0=29,0m d4=206,0-141,0=65,0m d5=267,0-206,0=61,0m d6=340,23-267,0=73,23m 2. Leida joone horisontaalprojektsioon esimesel viisil: valemid: Si=di*cosvi ; Si= S1=80,0* cos(-1,8)=79,96m S2=32,0 *cos(-4,4)=31,91m S3=29,0 *cos(4,9)=28,89m S4= S5= S6= 3. Leida kaldest tingitud parandid: valemid: di=2*di*sin2 ; di= d1=2*80,0*sin2( d2=2*32,0*sin2( d3=2*29,0*sin2( d4= d5= d6= 4. Leida joone horisontaalprojektsioon teisel viisil: valem: Si=di-di S1=80,0-0,039=79,96m S2=32,0-0,09=31,91m S3=29,0-0,11=28,89m ...
Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax ...
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll on õõnes), kui võll valmistatakse terasest E295 (voolepiir tõmbel y = 295 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus [S] = 8. Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormu...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Masinaelementide ja peenmehaanika õppetool Kodutöö MHE0011 Tugevusõpetus I Töö nimetus: VÕLL Töö nr. 4 Ülesande nr. 47 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm:Matb-31 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: P. Põdra 03.11.2010 05.11.2010 Variant 1. 1.Algandmed N=500p/min P1=7kw P2=8kw P3=9hj=6,62kw P4=10hj=7,36kw a=40cm=0,4m [ ] = 80MPa 2.Ülesande püstitus Määrata võlli läbimõõt tugevustingimusest. 3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=15...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
L N PE 10A AC/DC 220/24V +24V -24V Toide D1 Rõhuandur ,,MIN" AR IR 1 D4 Käsijuht. Reset RE1 RE2.1 RE1.1 MAX RE2 Rõhuandur 3 D5 I...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Hooke`i seaduse Töövahendid: Uuritavast materjalist traat, rakendamine traadi materjali indikaatorkelladega varustatud mõõteseade traadi elastsusmooduli määramiseks pikenemise määramiseks, kruvik, mõõtelint. tõmbedeformatsiooni kaudu. Skeem Traadi pikenemine tõmbel d1 = ...± ...mm, d2 = ...±... mm, d3 = ...±... mm, d = ...± ... mm, l = ... ± ... , cm
Pneumaatika kodutöö Z1 S1 S2 D1 D2 V1 4 2 14 12 2 12 2 51 3 V2 P1 1 3 S1 1 3 D3 2 2 S0 1 3 ...
Kool Grupp Nimi Perekonnanimi Audi 5.2 V10 FSI Iseseisev töö Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Tartu 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mootori spetsifikatsioon.......................................................................................... 4 Mootori kaane eemaldamine ja peale panemine....................................................5 Mootoriõli vahetus.................................................................................................. 6 Vaja läheb................................................................................
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: _________________________________________________________________________ Harjutustunn...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, ...
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlli...
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorit...
Looking for Alaska Book presentation Maarja Pehk Tartu Kesklinna School 8.A class 2016 Main information: John Green 2005 by Dutton Books 272 Novel About the author John Green August 24, 1977 American “The Fault in Our Stars”, “Paper Towns” Main characters : Miles – friendly, nice, regardful Alaska – communicative, complicated, introvert, spirited, observant Chip aka Colonel – courageos, unconcerned (sometimes) What did I think about the book It was hard to read Overall it was good Didn’t really have a „message“ Would recommend (in Estonian) Thank you for listening! Sources 1.picture - http:// www.amazon.co.uk/Looking-Alaska-John-Green/dp/000 7523165 2.picture - http:// www.goodreads.com/author/show/1406384.John_Green 3.picture - https:// s-media-cache-ak0.pinimg.com/236x/b4/d3/48/b4d348a 78a271ca544c501...
Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga), (suhteline viga) ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöo...
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides La...
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: ********* Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 29 20:23:37 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? HewlettP_1c:b8...
Ülesanne 1 Mööblifirma toodab kahte tüüpi diivanilaudu, A ja B. Laudade tootmisprotsess koosneb monteerimise A tüüpi laua monteerimine kestab 4 tundi ja viimistlemine 3 tundi, B tüüpi laua monteerimine kestab Leida, mitu A tüüpi ja mitu B tüüpi lauda on võimalik nädalas toota, kui töönädala pikkus kõigil töölis töönädala pikkus 40 x y b 4 1 200 MINVERSE 3 2 240 mmult 0.4 -0.2 32 X -0.6 0.8 72 Y Vastus: 32 A tüüpi lauda ja 72 B tüüpi lauda lõpetatakse shift+ctrl+enter protsess koosneb monteerimisest ja viimistlemisest. üüpi laua monteerimine kestab 1 tund ja viimistlemi...
Kõr Geoloogiline gus Pinnakate ja Sadmete hulk Koht aluspõhi pinnavormid mullad mer aastas temperatuur maavarad (kivimiline koostis) epin ...
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ......................................................................................
Biokeemia II test, variant 1 1. Kirjutage mõni C6 aldoosi molekusi struktuur a) lineaarses vormis (Fisheri proj) b) tsüklilises püranoosi vormis (Haworthi projektsioon)Selgitage, kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostise...
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub ...
Punkti nr Joone pikkus algpunktist Kõrguskasv h (m) Kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,80 1 27,0 +1,50 2 90,0 -2,70 3 216,0 -4,3m 4 256,0 -6,8m 5 312,0 +3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskm...