Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi ...
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit ...
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik tee...
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpr...
William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule pe...
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia...
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Nel...
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Juli...
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle natukene ka täpsustamiseks detaile. Teksti sees pole ka kohti kirjeldatud. 4. I vaatus: Esimeses vaatuses saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna pe...
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. ...
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneli...
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta ...
William Shakespeare "Romeo ja Julia" 1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15. Milline viga oli nende välja mõeldud plaanis? 16. Keda kohtas Romeo hauakambris Juliat külastades? 17. Mil viisil otsustas Romeo endal...
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4....
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika, ja religiooni,...
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo. Julia vanemad tahavad, et naine abielluks aga võimalikult kiiresti Parisega. Suguvõsade vaheline põlisvaen ei ammendu ja võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda abielust Parisega. Ta joob mü...
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu ...
Romeo ja Julia - William Shakespeare "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vane...
Romeo ja Julia 1.Tragöödia ülesehitus 2. Nimeta näidendi teemad ja peaidee. 3. Millised suguvõsad kannavad üksteise peale viha? Milles see väljendub? 4.Kelle kohtumisega algab näidend? Kes lõpetab kokkupõrke? 5.Mis juhtub ballil? Kes ballil osalevad? 6. Millise mulje jätab Julia ballil Romeole? 7.Kus toimub teose tegevus? 8.Kes on peategelased? Iseloomusta neid. 9.Keda pead olulisteks kõrvaltegelasteks? Miks? 10. Kes esindab Veronas võimu? Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud? 16.Too näiteid, mis kinnitavad teose põhiideed:armastus võidab egoismi. 17. Kuidas näidend lõpeb? Mis saab peategelastest? 18.VAlus õppetund Montecchi ja Capuletti perek...
,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet" 1. Tegevuskohad ja toimumisekestus ,,Romeo ja Julia" sündmused leidsid aset Verona linnas Itaalias. ,,Hamleti" tegevus toimus Helsingöri lossis Taanimaal. Sündmused ,,Romeos ja Julias" arenesid meeletul kiirusel kogu tegevuse surus kirjanik 5 päeva. ,,Hamlet"-is andis kirjanik sündmuste arenguks kauem aega, tegevus oli jaotatud umbes kahele kuule. Mõlemas teoses olid peategelasteks inimesed nö ,,koorekihist", ,,Romeo ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus...
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni...
Mida ütleb "Romeo ja Julia" tänapäeva noorele lugejale? William Shakespeari näidend "Romeo ja Julia" jutustab kahest noorest, kes esimesel kohtumisel üksteisesse armusid. Suurest tahtest koos olemine tekitas noortes segadust, ning läbimõtlematud plaanid viisid noored hukka. Mind kui noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimese...
. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste žanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal: armastus ja sõprus. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam '). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu . Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad , tragöödiad ja ajalooline draamad . Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil Kesk-Inglismaal Avoni äärseslinnakeses Strattfordis. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema naisega, kes oli pärit rikkast perest. Suri 23. aprill...
Tiit Sukk Üldised andmed • Sündinud 21.11.1974 Jõgeval • Lõpetas 1994.aastal Jõgeva Gümnaasiumi 1998.aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli • 1998.aastast Eesti Draamateatris • Elukaaslaseks on Tal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi loodusainete õpetaja Eliis- Beth Rosen • Näitleja ja saatejuht Rollid Eesti Draamateatris 1996 Betti Alver, Priit Pedajas Lugu valgest varesest 1997 Hannikas Madis Kõiv Peiarite õhtunäitus 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 1997 Pickering – Alan Jay Lerner, Frederick Loewe Minu 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up veetlev leedi 1997 vanem Snawly – Charles Dickens ...
Tiit Sukk 1. Tiit Sukk sündis 21. novembril 1974 Jõgeval 2.Õppinud Tiit Sukk lõpetas 1994. aastal Jõgeva Gümnaasiumi (46. lend) ning 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (18. lend) 3.töötab Eesti Draamateatris 1998. aastast 4. Praegu mängukavas Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Robert ...
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
Romeo ja Julia Romeo ja Julia võtab aset Itaalias Veronas, kus Montague ja Capuleti perekondade vahel on pidev vaen. Mäng algab mõlema maja teenistujatega, kes tegelevad tänava võitlusega, mis lõpuks juhib peretütarlasi ja linnaametnikke, sealhulgas Prince Escalus. Prints lõpetab konflikti, andes välja dekreedi, mis keelab igasuguse edasise võitluse, mis võib olla väga karistatav. Vahepeal paneb Rooma, Montague'i mehe noormees oma rahuldustamata armastust naise nimega Rosaline, kes on lubanud jääda oma ülejäänud eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid J...
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
1. Shakespeare`i elu · Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil Stratford uponAvonisWarwickshire`i krahvkonnas. · Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. · William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. · William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. · Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. · Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel. · 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. · 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Laste nime...
William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" Krista 10B M.R.G Tartu 2006 William Shakespeare 15641616 William Shakespeare sündis 23 aprill 1564. aastal Strattfordi Ta oli oma pere kaheksast lapsest vanim. William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis. 27. novembril 1582. aastal abiellus William Anne Hathawayga. 26. mail 1853 sündis neil tütar Susanna ja kaks aastat hiljem kaksikud Judith ja Hamneth. Hamneth suri 11- aastaselt. 1592. aastal siirdus Shakespeare Londonisse, kus ta hakkas kirjutama näidendeid ja poeeme. Esimese õige teatri tegi Londonisse James Burbage aastal 1576. Näidendid selles teatris kestsid tavaliselt 3 päeva. Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus William Shakespeare Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 27.09.2011 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse s...
William Shakespeare Referaat 1 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 2 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem t...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
SISSEJUHATUS William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu", ,,Macbeth" jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette. Seikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor. ELULUGU William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis jõuka kaupmehe ja põlluharija peres.1 See väike linn paiknes ...
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
