Pieter Brueghel vanemat võib pidada Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks. Ta sündis Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Coecke van Aelst oli juhtiv Antverpeni seinavaipade ja klaasi kunstnik, arhitekt, skulptor ja disainer . Brueghel läks Itaaliasse 1551 või 1552 ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. 1553 saabus ta tagasi kodumaale Antverpenisse ja kümme aastat hiljem asus elama Brüsselisse. 1563 abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Brueghel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja Madalmaade elust. Brueghel suri 1569 ja on maetud Brüsselisse. Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Oma Itaaliasse reisil õppis ta tundma itaalia klas...
Pieter Brueghel (1526 1569) Elu Brueghel sündis 1525 praeguses Hollandis Aastal 1551 sai tast õpipoiss Coecke van Aelsti juures Reisis Itaaliasse, kus ta õppis Itaalia kunsti Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga Brueghel suri 1569 Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks ma...
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta elas mõnda aega Prantsusmaal ja Itaalias, hiljem läks ta Antwerpi, kus 1551 aastal teda aksepteeriti kui meistrit, kunstnike gildis. Mõnda aega hiljem kolis ta Itaaliasse ja tuli tagasi Antwerp-i enne Brüsselisse jäämist 10 aastat hiljem. Ta sai hüüdnime ,,Talupoeg Bruegel" või ,,Bruegel-talupoeg" sellepärast, et ta riietus talupojaks, et sulandud...
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse Suurim tõe ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilismoraliseeriva põhitoon ,,Talupoegade tants" Teosed ,,Talu...
docstxt/126826317817234.txt
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika • Koer- truuduse sümbol • Tolmuhari- sümboliseerib tublit perenaist
Pieter Brueghel vanem ja Jakob Jordaens erinevused ja sarnasused lihtrahva elu käsitlustes. Arutluses räägin Madalmaade suurmeistrist Pieter Brueghelist ning Flandria kunstnikust Jakob Jordaensist. Ma toon välja nende maalitud teoste erinevused ja sarnasused seoses lihtrahvaga. Esiteks mainin nende teoste sarnasusi. Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad. Mõlemad suurmeistrid kasutavad teostes üsnagi tumedaid toone. Nende loomingus on üsna vähe sarnast, kui erinevusi leiab palju. Esimene erinevus on see, kuidas kunstnikud lihtrahvast kujutasid. Brueghel kujutas talupoegi ilustamata. Inimesed olid väikesed, tühised olendid. Ta maalib realistlikke maale, näitab maalil lihtrahvast nii, nagu seda näevad enamus inimesi. Talupojad on vaesed, kellel on raske ning ...
Võrdlus Pieter Brueghel ja Albrecht Dürer Graafika Albrect Dürer 21 mai 1471 6 aprill 1528 sündis Nuremburgis ja oli Saksa maalja, trükkiste tegija, matemaatik ja teoreetik. Dürer pani enda maine juba paika enda 20ndates enda trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga...
Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal ajal laiem hõlmates lisaks alasid Põhja-Prantsusmaalt ja -Saksamaalt. Sellel maa on olnud mitmete eri valitsejate võimu ...
Top 3 1. Jan van Eyck – „Arnolfini abielupaar“ Valisin selle maali sellepärast, et see on mulle juba ammusest ajast silma jäänud. Seda maali on kasutatud seriaali Meeleheitel Koduperenaiste alguses. Kui ma maali esimest korda seal nägin, jäi see mulle kohe meelde. See oli minu jaoks huvitav ja erinev, sest olin harjunud igal pool erinevaid maastikemaale nägema. Hiljem gümnaasiumis sain teada, et pildil on kasutatud kontrasttoone – roheline, sinine ja punane. Sellised toonid on mulle alati meelepärased olnud ning teevad peaaegu iga pildi elavamaks. Maalil on ka palju sümboleid, mis teeb omakorda selle veel huvitavamaks. Näiteks mehe parem käsi õnnistab sündimata last, tagaplaanil rippuv hari on puhtuse sümboliks, koer on truuduse sümbol jne. Minu jaoks on uskumatu see, kuidas kunstnik on kõik detailid nii hästi ja veatult välja joonistanud. Isegi peeglist võib näh...
I Seleta mõisted ja too näited: · Palazzo Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Jõukamate inimeste mugavad ja ilusad elumajad. Nende laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Põhiplaanilt olid palazzod ruudukujulised, nende keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo'l kolm korrust. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus. Sellises vanemat sorti palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond rikkad ...
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
Renessanss Madalmaades. 15.saj Itaalia ja Madalmaade kunst on erinevad. Sellel on sotsiaalsed põhjused. Itaalia kunstnikele oli eeskujuks antiikaeg. Renessanss oli seotud katoliikliku maailmaga. Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike tee...
1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7. Renessansiajastu maalidel kujutatakse loodusest lähtuvalt kõike, õpiti selgeks ruumitunnetus ja varjutamine, pühali...
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehit...
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Madalmaade ja Eesti kunst 16. sajandil. Küsimus Vastus 1. Kirjelda olukorda Poliitiline ja usuline areng oli väga Madalmaade poliitilises ja konfliktiderohke. usuelus 16. saj.? 2. Kuidas jaotusid Madalmaad Põhja-Madalmaad (Holland) ja Lõuna-Madalmaad 16. saj. lõpuks? (Belgia) 3. Kuidas suhtusid Madalmaade Luterlus suhtus kiriklikku kunsti tõrjuvalt, luterlik kirik ja kalvinism kalvinism eitas seda täielikult. Piltide kunsti? hävitamist tuli ette ka luterlastel, kuid kalvinistid olid selles järjekindlamad 4. Millist kunsti hakkab endale Maalikunsti, mida saab seinale riputada, muretsema Madalmaade religioosne temaatika asendub ilmalikuga jõukas kodanlus? 5. Millised on selle kunsti kolm 1.loodus(maastik) iseseisvat teemaderühma? ...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Madalmaade kunst Renessanss Kü Ma J. ja Dür si sa H. er m cci van us o Eyc ed k Ke Lih Kõh Mee ha ast ne s vo es ma roh rm d, kem id tav liha apä stes rase kui ma Eva. d. Eva Eva on on roh laie kem mat tüse e da puu m. sad ega . Kõh n kipu b ette pool e Ke Ük Mõl Mõl ha s em em de jal al ad as g sam hoia en ee a, vad d s, üks õun tei jalg a ne ees vas ta ja aku ga pilk s . suu käe (ta nat s. ga ud ...
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis välj...
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
Madalmaade kunst Madalmaade kunst 15.sajandil Kui Itaalias määrasid kunsti peamiselt ülikkond, siis Madalmaades tegid seda rikkad kaupmehed ja käsitöölised Madalmaades oli antiikkunsti mõju palju kordi väiksem kui mujal Madalmaade kunstnikud kujutasid maalidel enamasti rõivastatud keha Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Roma...
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...
BAROKK http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm Väike kunstiajalugu http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm !!! Ei tööta kahjuks! http://web.zone.ee/marjukodukas5/Barokk1.pdf http://portfoolio.varstukk.edu.ee/portfoolio.html 1. Millistes maades leiame barokk kunsti? Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Austria, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoo...
RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhi...
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maa...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ü...
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. · JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga ...
1.Kunstiliigid EHITUSKUNST, SKULPTUUR, MAALIKUNST, GRAAFIKA, TARBEKUNST, DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Akropol- vana kindlusmägi. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodu...
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti....
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti ne...
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja ju...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
Maalikunst: peamiselt maaliti antiikmütoloogia teemadel. Prooviti lahendada perspektiivi võtteid(kuidas asju ruumiliselt joonistada). Esimeseks kunstnikuks oli sandro botticelli(venuse sünd). Ta maalis enamasti portreesid ja antiikmütoloogiaainelisi pilte. "kevad"(Primavera"). Kõrgrenessanss itaalias: kunstielu keskuseks sai nüüd rooma, suuremaid tellimisi esitas paavst. Alustati Rooma Peetri kiriku ehitamisega, esimeseks arhitektiks oli Bramante. Kuna ehitus kestis u 100 aastat, siis võtsid sellest osa veel kümneid arhitekte. Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi...
KUNSTIAJALUGU 16.Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis. Madalmaade kunst 15.saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea me...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatu...
Renessanss · Sündis Itaalias 15.sajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Reness...
Itaalia Vararenessanss 1) Millistes riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? - Itaalia 2) Kuidas periodiseeritakse renessanssi? - Eel (14 saj.) vara (15 saj.) kõrg (16 saj.) 3) Mis iseloomustab renessansiajastu inimest? - Kirglik teadmiste janu, uurimiste vaim (tahe) 4) Miks nimetatakse renessansiajastu mõtlejaid humanistideks? - Võitlesid harmoonilise inimese eest 5) Missuguste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? - Ilmalike ehitiste 6) Mis on tahvelmaal? - Teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos 7) Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? - Üha enam inimhingesid, psühholoogiat 8) Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? - Kunstniku nime märkimine teoste allkirjadega 9) Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? - Dekoratiivsete vormide rikkus 10) Kes on Filippo Brunelleschi? - Itaalia arhitekt ja skulptor 11) Mis on palazzo? - Itaalia elamu (kindluse taoline) 12) Mis on rustika?...
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga m...
Renessanss Küsimused kontrolltööks Variant 2 1. Kus ja milla algas renessanss? Kuidas sai nime? Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad pala...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
