Suurbritannia kahe maailmasõja vahel Getter Orav 12. klass Suurbritannia sisepoliitiline elu Toimusid suured muutusedtähtsaimaks oli valimisseaduse demokratiseerimine Briti kaheparteisüsteemis tõusis konservatiivide põhirivaaliks leiboristid (Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi,...
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19. saj. lõpul positsioon muut...
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Kolmas maailm -vähem arenenud maad Isikukultus -ühte isikud peetakse riigis, kui jumalat LAV -Lõuna-Aafrika Vabariik Rassism -ideoloogia, mille kohaselt mõni rass või rahvas seisab teistest kõrgemal Mitteühinemisliikumine -rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Rahvavabariik -sotsialistlikule arenguteele asunud riik Sionism -juutide riigi rajamise poliitika Separatism -liikumine, mis soovib eralduda emamaast Lahtiste uste poliitika -Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hi...
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesots...
Maailm XX sajandi algul Ajalugu XII klass Kene Kõiv Elva Gümnaasium Tootmise ulatuslik kasv 1897-1913 maailma tööstustoodang kasvas 81,8 % Uued tööstusharud · Nafta · Kummi · Elektrienergia · Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkoloo...
Suurbritannia ja Prantsusmaa Jan Kristian Mõtsnik Suurbritannia kaotatud edumaa Peale I maailmasõda polnud enam Prantsusmaa juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhis...
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 d...
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Sak...
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsia...
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamisek...
Ajalugu KT Õp.lk. 20-41 , tv.lk.8-19 1.Loetle ülemaailmse majanduskriisi põhjuseid.Millal oli ? 1) Maailma majanduse kogenematus-esimesest maailmasõjast oli jäänud mitmeid lahendamata majandusprobleeme. 2) Kaupade üle tootmine-kaupu toodeti rohkem , kui inimesed suutsid neid osta. 3) Vale majandamine-riigi toetusel võeti palju laene , millel polnud õiget otstarbet. 4) Riigi sekkumatus majandusse-riik ei soovinud ennast segada majanuduskriisi. 5) Majanduskriis algas aastal 1929 ja lõppes 1933.aastal 2.Nimeta suure depressiooni põhjuseid. 1) Ületoomine-inimesed ei ostnud nii palju tarbekaupu , kui toodeti 2) Ebamajanduslik käitumine-võeti kergekäeliselt laene. 3) Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. 3.Loetle reforme , mida viis Roosevelt majanduskriisist välja tulemiseks läbi. 1) Panganduses:Kehtestati kontroll panganduse üle.President su...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 28.juuli 1914 ja lõppes 11.november 1918. See kestis kokku 4 aastat 3 kuud ning 14 päeva. PÕHJUSED: Maailmasõja peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. 1) Seni oli olnud Suurbritannia kõige tugevama sõjalaendusega riik. Toimus võitlus liidrirolli pärast maailmas, sest Saksamaa soovis ümber jaotada kolooniaid. 2) Prantsusmaa soovis heastada kaotuse Saksamaa sõjas. Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass Lotringi maad. 3) Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toe...
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku ees...
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esim...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osali...
Referaat SUURBRITANNIA KUNINGRIIK Sisukord 1. Suurbritannia 1.1 Linn ja maa 1.2 Tööstus ja põllumajandus 1.3 Vallutusest Kuningriigini 1.4 Maailmavõim 1.5 Impeeriumi allakäik 2. Suurbritannia tänapäeval 3. Elisabeth II 1. Suurbritannia Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja ta...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loo...
Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. karde...
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart. Kesk- ja Ida-Euroopas tekkis rohkesti uusi riike, paljud ra...
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta...
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta heausksena vastu tööpakkumise tänu millele, ta reisil USA pealinna uimastati, paljaks varastati ja aheldati. Teda peksti malaka, piitsa ja jalgadega, vangistati väikesesse kongi...
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Suurriikide sõjaplaanid: saksamaa- pr purustada ja paisata väed itta venemaa vastu; pr- lotringi ja elsassi hõivamine, sissetung saksamaale; ingl- iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis pr toetama; vene- plaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, ida-preisimaa ning austria-ungari vahel; austria-ungari- pidid võitlema mitmel rindel, lõunas serbia ning idas venemaa vastu Miks saksamaa sai lüüa- kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. I ms tulemused- rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Ungari lagunes, Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid E...
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. E...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
