VESI BIOELEMENDID Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on ve...
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises. Sünapsis:ühendus & närvirakkude vahe. Anioonid.Karbonaadid: Kandub kehast välja CO2. Fosfaadid:DNA,RNA. Joodid:kilpnäärmehormooni koostises. Orgaanilised ained(4):1)Süs...
ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Koostas: Kristel Mäekask Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biom...
Elu tunnused Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskoos...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Halogeenid Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood ...
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismid...
1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. C, H, N, O + P, S. Valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!). Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid Kovalentne side teeb sobivaks "elumolekulid" H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel. C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides lineaarne alifaatne (ilus sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas) Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised ...
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K regule...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn...
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organi...
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Bioelementi...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populats...
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- ...
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt...
1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V,...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustum...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talit...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...