Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1. Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi 5 põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2.4.2. Kütust hoitaks...
· Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud alade · Transpordisektori CO2-emissiooni vähendamise üheks võimaluseks peetakse vedelate biokütuste (biodiisel, etanool jm) kasutamise otsustavat suurendamist. · Biodiisel sobib ka katlakütteõliks · Biodiisli tootmise arengut Eestis soodustaks aktsiisivabastus. · Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust · Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta: · - väävlisisaldus jääb alla 0,001%; · - tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; · - kasutamist loetakse CO2-neutraalseks; · - ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; · - on kergesti biolagundatav, mis...
Biodiisel Biodiisel on taimeõlist esterdamise teel saadud metüülester. Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks(RME). Esterdamise tulemusena muutub taimeõli suhteliselt sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Biodiisli valmistamiseks on mul vaja spetsiaalset anumat, kus seda valmistada. Tellin välismaalt kahe tankeriga biodiisli valmistamise komplekti, mis koos kohale toomise ja maksudega läheb maksma 4495 dollarit ehk 3248 eurot. Sellega on võimalik teha 135 gallonit biodiislit päevas. Rapsiõli ümbertöötlemiseks biodiisliks läheb mul vaja metanooli ja naatrium hüdrooksiidi. Mul läheb vaja 264 gallonit metanooli ehk 1000 liitrit ja see läheb maksma keskel läbi 575 eurot. Metanooli hind võib kõikuda, sest seda tehakse gaasist ja metanooli hind sõltub gaasi omast. Üks gallon ehk 3,8 liitrit võib maksta 1,45 eurot kuni 2,9 eurot. Arvutasi...
BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhta...
Biodiisel: Flowerpower Biodiisel on maailmas kõige levinum biokütus, mida Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil...
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil. Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkohol...
Biodiisel minu autos Nagu me kõik teame, siis maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostu...
Jõhvi Gümnaasium Millega asendada bensiini automootori kütusena? Essee Peeter Hujeeter 11a klass Õpetaja Maris Paris Jõhvi 2009 Millega asendada bensiini automootori kütusena? Hoolimata ähvardavast globaalsest soojenemisest, ülemaailmsete energiavarude vähenemisest ning aina kitsamaks jäävast maailmast, tarbib inimkond taastumatuid ressursse tulevaste põlvede heaolust hoolimata. Vähenevate naftavarude tingimustes on tulnud aeg ümber orienteeruda suurema ja võimsama väljatöötamiselt pisemale, kokkuhoidlikumale ja puhtamale. Heidame pilgu mõningatele tehnoloogiatele, mis praegu ja tulevikus võivad hoida transpordivahendid liikumises. Hübriidajam Viimasel ajal keskkonnasõbraliku autotootmise vallas moesõnaks muutunud hübriidajam kujutab endast hariliku sisepõlemismootori kombinatsiooni taaslaetava en...
Biodiisli head ja halvad küljed Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biodiislil on palju eeliseid: · On taastuv · On energiasäästlik · Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse · Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes · Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas · On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest · On lihtne kasutada · Taastuvenergia ja tasakaalus CO2 ringlus - biodiislit toodetakse taimsetest õlidest, õlikultuure saab kasvatada korduvalt, tänu sellele on biodiisel taastuv energia. · Põlemisel tekkiva CO2 kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO2 kogusega,...
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks muutunud energia varud ja nende kättesaadavus, paljusus jms. Tuntuima kütusena kasutatakse veel fossiilkütust kuid selle varud hakkavad lõppema ja on vaja leida alternatiive. Üheks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest ja rasvadest. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool (glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse biodiislikütuse tähistamiseks sageli lühendit FAME (Fatty Acid Methyl Esters). Biodiisel on alternatiiv tavadiislile või bensiinile, aga kahjuks pole see väga tuntud. Arvan, ...
Taimsed õlid autokütusena. Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Autode arv ja seega ka nõudlus fossiilkütuste järele on viimastel aastakümnetel suurenenud. See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud aladel, kuid samas on inimesed hakanud teadvustama fossiilsete kütuste kasutamise mõju looduskeskkonnale ja tervisele. Kuna suurt tähelepanu on hakatud pöörama kliimamuutustele, on ka see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele lähitulevikus. Sellest lähtuvalt on jäjest rohkem hakanud levima biokütus. Biokütus on bioloogilist (biogeenset) päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Tahked kütused on puit, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Vedelad kütused on peam...
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta. Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas, sest seda saab toota kohalikus toorainest, see aitab säilitad...
Kas biodiislil on Eestis tuleviku? Hetkel on saanud väga populaarseks globaalse soojenemise teema. Igale poole kuhu lähed, räägitakse, et sõida vähem autoga, hinga vähem, ära küta maja, kõnni jala vms. Mõnda inimest see kindlasti on juba üle visanud. Kaua võib üht ja seda sama jama kuulata. Lõpude- lõpuks elab inimene vaid korra ja teda ei huvita mis toimub maal näiteks 1000 aasta pärast. Kuid tulevaste põlvkondade rõõmuks ikkagi leidub inimesi kes ka neile mõtlevad. Paljud teadlased teevad iga päev ränk rasked tööd, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biokütus ikka üksi suudab alistada maailma kõige vägevama vastase, nagu seda on nafta? Biokütus see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine nõunik Heido Vitsur ütles kord, et biokütuse...
Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid ...
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin .............................................
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn...
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
Keemilised omadused Metanool (CH3OH) on Lihtsaim alkohol, kuuludes alkanolide rivisse. Värvuselt on ta 3 läbipaistev, pisut vänge lõhnaga. Toatemperatuuril on ta vedel, (tihedusega 790kg/ m ). Keemistemperatuur on 64,7 kraadi. Kasutusaladeks on lahustid, antifriis, kütus jm. Lahustina lahustub igas vahekorras hästi veega, samuti teiste alkoholidega. Samuti lahustub bensiinis, õlides ja orgaanilistes ainetes. Tootmine Metanooli saab kõige lihtsamini orgaanilist materjali kääritades, triviaalnimetus ,,puupiiritus" tulebki nimelt sellest, et üks esimesi viise metanooli toota oli seda puidust destilleerida. Tänapäeval sünteesitakse metanooli katalüütiliselt vesinikust ja süsinikmonooksiidist. Metanooli kasutatakse tööstuses formaldehüüdi, äädikhappe ja muude kemikaalide edasise tootmise algainena. Metanooli põletamine Metanooli on võimalik ka põletada, le...
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni ...
Millised on keskonnasõbralikud energiaallikad? Preagusel ajal kasutatakse keskonna sõbralike energiaallikaid vähe , räägitakse palju rohelisest energiast aga enamus ei mõtle sellepeale. Keskonnasõbralikud energiaalligad on üldiselt puhtad ja saastavad loodust minimaalselt. Inimesed peaksid mõtlema kuidas saada muudmoodi elektrit. Kasutatakse palju naftat , põlevikivi ja turvas jne , mis paiskavad palju CO2-e õhku Inimesed peaksid rohkem päikse patareisid ja päikse paneele kasutama, mis püüavad päikese energiat. Paneele kasutatakse kas vee soojendamiseks või tehakse energiast elektrit.Päikse paneele kasutatakse veel üpris vähe. Kasutatakse ka tuule energiat ja vee energiat, tuulegeneraatori generaatori ringi vedamiseks on vaja tuult, vee energia kasutamisel tehakse tamm ja läbi voolav vesi ajab generaatori ringi ja nendest saadud enegia on täiesti looduse sõbarlik. Loodusesõbralikum on ka vesinuku tarbivmootor, kuna vesiniku leidub kõi...
Torujuhtme transport Mis on torujuhe? · Rauast või plastikust torud. · Läbimõõduga 10 kuni 120 cm. · Tavaliselt umbes 1-2m sügavusel. · Vedelike transpordi kiirus on umbes 1-6 m/s. Mida transporditakse? · Põhilised ained on vedelikud ja gaasid. · Kütused, õli, naturaalne gaas ja biodiisel. · Läbi torujuhtmete on isegi transporditud õlu. Maksumus? · Torujuhtmeid mööda on kõige odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulge...
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. ...
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemi...
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilist...
Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Keskkonnakaitsega seonduvad teemad nagu kliimamuutus, veereostus ja taastuvenergia pakuvad pidevalt kõikjal kõneainet, ning nende tähtsus tõuseb ...
ALTERNATIIVKÜTUSED Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Rapsiõli mootorikütusena Biodiislikütuse tootmiseks kasutatakse peamiselt rapsi-, päevalille- ja sojaõli, harvem lina-, maapähkli-, oliivivõi mõnda muud õli. Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb raps...
ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS I. Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide tood...
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.....................................
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest ...
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil. Oxygen hapnik, heat kuumus, fuel kütus, chain reaction ahelreaktsioon. 4. Missugusel viisil võib põlemisprotsess toimuda? leegitsemine, hõõgumine, plahvatus 5. Kirjelda põlemissaadusi, kui kütus koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust, väävlist ja mineraalsooladest. (täielik ja mittetäielik põlemine) Kütuse täielikul põ...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja m...
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
