Kordamisküsimused 1. Selgitage, mille poolest erineb embrüokloonimine tuumkloonimisest. Mis põhjustas tuumkloonimisele eetilise vastuseisu? Embrüonaalkloonimine- Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Embrüonaalkloonimist kasutatakse identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine- ei ole looduslik protsess, kloonimisel kasutatakse somaatilisi rakke. Keharaku tuum viiakse munarakku ja saadakse uus organism, kahe looma rakud liidetakse omavahel elektriimpulsi abil. Avalikkus pidas seda ebaloomulikuks ja seetõttu ebaeetiliseks sekkumiseks looduslikesse protsessidesse. 2. Võrrelge reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Erinevused ja sarnasused. Reproduktiivne kloonimine -Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku. Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises sii...
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos...
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või m...
1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan-...
Nimi:_________________________________Kool:________________________Klass:_________ Südame talitlus Sissejuhatus Tänases tunnis tutvud sa südame talitlusega. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/syda Enne töölehe edasist täitmist loe läbi südame talitluse teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid tegevusi ja jälgi sealjuures südame tööd. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida. Täna oli hea mängida – klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipal...
docstxt/13533475361.txt
Küsimustele vastused ! Õ.lk 42 1.Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks: *meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki). 2.Selle eelduseks oli restriktaaside avastamine bakterites 1970ndal aastal. 3.Need kaks tüüpi on: *transgeensed organismid; *nokaut-organismid. Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geen...
MENINGI IT Kätriin Männiste MIS ON MENINGIIT? Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel Eestis on meningiidi esinemissagedus 0,2-7,3 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini esineb viiruslikku meningiiti Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga TEKKEPÕHJUSED Meningiidi tekitajateks võivad olla bakterid, viirused, seened ja algloomad. Haigustekitajad satuvad organismi: piisknakkusena, vere kaudu või otsesel kontaktil Kui haigustekitajad on sattunud ajukelmetele, kujuneb välja põletik SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Meningiidi algus võib olla äkiline Bakteriaalse meningiidi sümptomiteks on: kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus ja teadvuse hämardumine. Viiruslik meningiidil ilmnevad peavalu, iiveldus ja oksendamine ning väsimus, esineb ka kuklakangestus. DIAGNOOSIMINE Vereproovist Verekülvi abil Seljaajuvedeliku uuringuga RAVIVÕIMALUSED Bakteriaa...
Koosta ettekanne, mis vastab järgmistele küsimustele: Kui suures koguses või protsentuaalselt inimkehas antud orgaanilist või anorgaanilist ainet leidub? Millises koguses peab inimene seda saama toiduga? Millistest toiduainetest on võimalik seda ainet saada? Milleks see aine on inimorganismis vajalik? Millised probleemid ilmnevad selle aine defitsiidi korral? 1.Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). 2.Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 g vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). 3.Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. 4.Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohap...
docstxt/134918133361.txt
Referaat Okaapi Markus Lomann 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium 10.11.2009 Okaapi põhiandmed Suurus: Turja kõrgus: 1,5 1,7 m Pikkus: 2 2,1m Saba pikkus: Kuni 40 cm Kaal: 200-250 kg Paljunemine: Suguküpsus: Emasloomadel 2.eluaastal, isasloomadel hiljem. Innaaeg: Mais-juunis või novembris-detsembris, võib väldata ka aastaringselt. Tiinuse kestus: 14-15,5 kuud. Poegade arv: 1 Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksi või ka väikeste karjadena Toitumine: Lehed, pungad, rohi, sõnajalad, puuviljad, seened. Häälitsused: Köhatused Eluea pikkus: Pikim vangistuses registreeritud eluiga on 33 aastat. Lähisuguluses olevad liigid Kaelkirjaklaste sugukonna ainuesindajateks on okaapi niing tema lähisugulane kaelkirj...
Seeme Õp: 54-55 Suguline paljunemine · Seemneraku ja munaraku ühinemist nim. viljastamiseks. · Viljastatud munarakust tekib idu, viljastatud keskrakust aga toiduvaru. · Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on...
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ...
Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegenerati...
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike. Paljunemine · Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. · paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kog...
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk ...
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
Referaat SEENED Elvi Sobolev 10C Pärnu Koidula Gümnaasium 2009 Sisukord 1. Seene ehitus ja elutegevus.......................................................................................................5 1.1. Ehitus .............................................................................................................................. 5 1.2. Paljunemine .....................................................................................................................5 2. Seente tähtsus..........................................................................................................................6 2.1. Orgaanilise aine lagundamine .........................................................................................6 2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses ........................................................................7 ...
Biloogia Pärilikkus; Põhimõisted Pärilikkus- on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika- on teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Pärandumine- on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen- pärilikkuse elementaar üksus DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja,geenide materjaalne kandja.Asub rakutuumas ja koosneb DNA. Kromosoomidel on õlad ja neid ühendab tsentrioneer ja jalad on kromatiidid. Lookus-kromosoomi piirkond kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm.On jaotatud: 1 . dominantne alleel 2 . retsessiivne alleel Dominantne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli....
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt analüüse ja pika-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. Kasutatud materjalid · http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%2 · Biloogia õpik gümnaasimile II osa 3.kursus · ht...
Kromosoom- rakus paiknev NDA ja valkude kompleks, päriliku info kandja. DNA- rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa. Geen- pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Alleel- geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu. Retsessiivne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub. Dominantne alleel- geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub. Sugukromosoomid- sugu määravad kromosoomid. Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus- muutlikkus, mis võib kanduda järgmisesse põlvkonda. Mittepärilik muutlikkus- elu jooksul tekkinud organismi tunnuste muutused ei pärandu järglastele. Mutatsioon- geneetilise info pärilikk muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või ...
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vban...
Bioloogia konspekt Rakendusbioloogia- teadus ,mis seisneb biloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises,luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Fundamentaalbioloogia- püüavad välja selgitada loodusseadusi. Biotehnoloogia- biloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muudnamisega. Peamised tehnoloogilised oragnismid-roheallik-antibiootikumide valmistamisel,piimhappebakter-toiduainete hapendamisel,hallitusseened-alkoholide valmistamiseks,saprotroos-juuremädaniku peataja. + Säästab energiat. Vähe jäätmeid. Ohutud jäätmed. Odav tooraine. - Saab toota vaid teatuid aineid. Tundlikus keskkonna tegurite vastu Võtab palju aega Meristeem- taimede algkude;kude,mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja võivad tekk...
Nimeta bioloogia erinevaid erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside ra...
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid ...............................................
Taevakehade näiv ja tegelik liikumine Koostas : Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass Taevakehade näiv ja tegelik liikumine Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, Maa pinnalt, siis võib arvata, et need liikumised on näivad .Nad oleksid tegelikud , kui Maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt.Mis vahe on aga näiva ja tegeliku liikumise vahel ja kuidas seda otsustada? Kehade näiva ja tegeliku liikumise üle on kõige lihtsam otsustada siis, kui meil on võimalik seda liikumist vaadata kusagilt ,, eemalt ``. Astronoomilised aastaajad Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutat...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Biootilised seosed organismide vahel.....................................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid.........................................................................................................
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust Hubble'i seadus, universumi mikrolainetausta spektrit, tähtede vanuse piiri umbes 13 miljardi aasta juures ja keemiliste elementide ja nende isotoopide levikut kosmoses. Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
