SUUR RAHVASTERÄNDAMINE JA SELLE TAGAJÄRJED EUROOPA ÜHISKONDLIK- POLIITILISTE SUHETE KUJUNEMISEL VARA- KESKAJAL. Sajandite pikkune kriisi- ja muutuseajastu juhatas sisse Rooma rahu lagunemine. Rooma rahu kujutas endast institutsioonide kogumit, mis tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustose valitsemise ajast kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonide elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumi kriisile. Saatuslikuks ühiskonnale said impeeriumi piiridelt lähtuvad välismõjutused, milles mängisid keskset osa Roomaga kokkupuutuvad barbarid, kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Kaitsepiiriks roomlaste ja barbarite vahel oli Rooma Vall. Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist 212. aastast, mis tagas kõigile va...
Rooma rahu lõpp. Lääne rooma riigi languse ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli rooma rahu lagunemine. ( pax romana ) . see juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et äärmeaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Seee tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks snisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Enim puutusid kokku roomaga barbarid, kelle seast tõusid esile geldid ja germaanlased. Otustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist caracalla edikt 212. aastast. Tagades kõigile impeeriumi territoorimil elavatele vabadele inimestele rooma kodaniku õigused. Kuid ühtlasi avas carcalla edikt rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid room...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Roomlased ja barbarid Referaat Tallinn 2017 Roomlased ja barbarid. Mitte ükski rahvas ei nimeta end „barbariteks“, seda sõna kasutatakse vaid teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurn...
Lääne-Rooma riigi languse ja valitseva tsivilisatsiooni sünni eelmänguks oli Rooma rahu lagunemine. Seen tagas impeeriumi stabiilsuse keiser Augustuse valitsemisajast (27. a eKr – 14. a pKr) kuni Marcus Aureliuse surmani aastal 180. 3. saj pKr oli riik kasvanud liiga suureks, tekkisid majandusraskused ja kodusõjad. Otsustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist Caracalla määrus 212. aastast. See andis kõigile Rooma impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õiguseid. See pidi tõstma maksulaekumisi ja leevendama üha süvenevaid majandusraskusi. Samas vähenesid kodanike õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas sisulise tähtsuse. Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rik...
Rooma Keisririigi languse põhjused Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat: a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus ...
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia...
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
Miks hävis Rooma impeerium ? Nagu kõik teavad oli Rooma üks kõige võisam keiserriik vanaajal. Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähts...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus ai...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimu...
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
Arutlus Miks hävis Rooma riik Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupoja...
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja paavst kuulutas Liivimaa paganate vastu ristisõja. Siia vooris palju väikeaadlike, kes asusid sõtta lootuses kiiresti rikastuda. Nad hävitasid siinseid inimesi ilma halast...
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peam...
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli al...
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 d...
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (oli...
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhat...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
ÕLU Üldist Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook Temas on 1-7 massiprotsenti alkoholi Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. Õlu sisaldab kuni 95% ulatuses vett. Õllepruulimise jaoks on oluline vee karedus. Lager-tüüpi õlled vajavad pehmemat vett, ale-tüüpi aga vastupidi karedamat. Valmistamine Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast Aafrikas valmistatakse hirsiõlut Saksamaal nisuõlut Ida-Aasias riisiõlut Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut Saksamaal on välja töötatud ka õlle valmistamine kanepist. Kahjulik Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalulisust Õlles sisalduv alkohol tekitab alkoho...
rovingide Kunst Muiredachi rist Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. Merovingide aegne kunst Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites Leht Books of Kells´st ja leht Lindisfarne evangeeliumist RAAMATUKUNST Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second lev...
Rooma Sõjavägi ja sõjaväekorraldus Sõdu on peetud inimajalooalgusest saati. Algselt küll ellujäämise eesmärgil (toiduhankimine ning uutele, söögirohkete aladele liikumine). Siiski varsti hakati sõdima lihtsalt võimu pärast ning teiselt poolt oma kaitsmiseks. Viimase saja aastaga on muutunud drastiliselt sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivak...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass KESKAJA ÜLDISELOOMUSTUS Referaat Tallinn 2016 Sisukord 1. Keskaja periodiseerimine 3 1.1 Varakeskaeg 4 1.2 Kõrgkeskaeg 5 1.3 Hiliskeskaeg 6 1.4 Hiliskeskaja algus 6 1.5 Hiliskeskaja lõpp & Kasutatud kirjandus 7 2 1. KESKAJA PERIODISEERIMINE Igasugune ajaloo periodiseerimine on tinglik ja kokkuleppeline. Ka keskaja alguse kohta on mitmeid erinevaid arvamusi, kuid kõige levinum on 476 pKr kui Germaani võimud vallutasid Rooma ja kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus. Ajaloos periodiseeritakse keskaega Euroopa mudeli järgi: Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) ...
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate...
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskuste...
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
1)Millised olid Suure rahvasterändamise ja Rooma riigi hävingu tagajärjed Euroopa jaoks V:Tekkisid germaanlaste riigid,linnakultur hääbus,piiskopide ja kiriku mõjuvõim suurenes. 2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, ku...
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II · Puhkpillid III · Trummid - kõige alamad 6. ,,Musike" lauldes ettekantud luule, vahetult seotud tantsuga. 7. Kaks tähtsamat Kreeka jumalat + pillid · Valguse- ja...
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas ...
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegem...
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
Miks hävines Rooma impeerium ? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik ning milles kehtis vabariiklik korraldus, milles pidi kodanikel olema võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, si...
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
Mandri-Euroopa õigussüsteem Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega. · Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaa...
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust. Muidugi suureks miinuseks eestlastele oli ka see, et orduvennad oli elukutselised sõjamehed. Nad oskasid paremini relvi käsitleda ja ühtlasi võidelda organiseeritult, pidada kinni lahingu korrast, mõista ükste...
RAHVASTERÄNDAMINE Rahvaste rändamise põhjuseks 1)aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte risti...
Jesmin Jaagup 10b Keskaja kirjandus ja Piibel Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri väga oluliselt, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. ( H.Piirimäe) Keskaja kirjanduses eristatakse kahte perioodi – varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. Varakeskajal ei olnud ilmalik kirjandus populaarne ning peaaegu ainuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
