1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid...
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes. Eesti sai vabaks tnu oma kiirele tegutsemisele ja otsustusvimele. T...
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohali...
Natur Estlands Kadri Nutt 11D TKiG Algemeines · 45215,4 km2 · 4133km2 · Ost-Europäischen Tiefebene · 18h 14min · 6h 3min Landschaftformen · 60% · 1/10 · 12000-9000 J ahren · 2,5mm · 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Balt...
DORPAT Lisette-Brett Poll 10.klass Estland 1,3 Millionen Einwohner Tallinn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Kersti Kaljulaid Jüri Ratas F Von Tartu Süden Estlands 93 715 Stadtbewohner Die zweitgrößte Stadt in Estland Urmas Klaas Fluss Emajõgi Die größten Flüsse in Estland Länge 100km Breite 20-145m Von Westen nach Osten, vom Võrtsjärv-See zum Peipus-See. Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson. Estnisches Nationalmuseum Kultur und der estnischen Geschichte sowie der finno- ugrischen Völker in Tartu 45 ausgebildete Führer 29. September 2016 Wissenschaftszentrum AHHAA Das größte Forschungszentrum im Balti...
Venemaa 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Venemaa ainukesena Euroopas absoluutse monarhiaga riik. Tsaarile ehk keisrile kuulus nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Kuni 1905 a. puudusid Venemaal igasugused demokraatlikud vabadused ja õigused, puudusid ka parteid. Venemaa oli paljurahvuseline riik, kus kõige tähtsamaks peeti venelasi. Väikerahvuslusele rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema. Venemaal tekkisid järgmised tööstuspiirkonnad: · Moskva ümbrus, kus oli arenenud tekstiilitööstus · Ukraina kivisöe bassein, Donbass-metallitööstus · Baltikum- Eesti (Tallinn)- kus oli arenenud laevaehitus, vaguniehitus, ...
EESTI VABADUSÕDA 11.11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi ...
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks. Paljud riigid (Soome, Rootsi (1945. a. okt. andsid välja 167 Balti sõjaväelast)) aga ajasid Moskva-meelset poliitikat. Moskva soovis kõigi 250 000 põgeniku tagasitoomist e. repatrieerimist, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. USA ei tunnistanud Balti riikide annekteerimist ka järgnevatel aastatel, enamik riike (va. Rootsi ja Inglismaa) keeldus välja andmast ka Balti riikide kulda. Eriti aktuaalne ...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle ...
Soome lahe õed Film rääkis Soome ja Eesti naiskodukaitsjatest. Nende koostöö sai alguse 1920ndatel. Soomes sai alguse Lotta Svärdi liikumine ja selle järgi sai ka Eestis alguse naiskodukaitse, kelle ülesandeks oli vajalikku toidukraami tuua, aidata abivajajaid, põetada. Filmis oli väga hästi välja toodud Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis. Filmis näidati erinevaid ajaloolisi klippe. Juttu oli NSV Liidu ja Hitleri vahel sõlmitud MRP-st, millega jagati Baltikum. Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasi...
BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refr...
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aad...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Estland En allmän bild av Estland Område: 45227km² Omr de: 45227km² Befolkning: ungefär 1,3miljoner Huvudstad: Tallinn Modersmål: estniska Valutaenhet: Estnisk kron Nationel blomma: Nationel få f gel: svala Nationel flagg: blå-svart-vit Den högstapunkten: Suur Munamägi(318m) 10 skäl att besöka Estland Mycket vackert Gamla Stad(Reval) KUMU Songfestival Vackrastrander i Pärnu Peipsi sjö UniversitetsstadTartu (Torpat) Haanja högland Suur Munamägi Valgedaami päevad(Vit damdagar) PÖFF 1. Mycket vackert Gamla Stad (Reval) · Äldst del av staden · Medeltidamiljö 2. KU MU Estnisk Konstmuseumshuvudbyggnadi Kadriorg Arkitekt Pekka Vapaavuori planeradeden byggnad Den byggde4år Den har 7våninger ochden är 5000m² stor 3. Songfestival Där visaskörer ochorkestrar Det blev bör...
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
Peeter I Peeter I oli Venemaa tsaar aastatel 16821721. Ta vanemad olid vene tsaar Aleksei Mihhalovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Tal oli ka vanem õde Sofia ning vanem vend Ivan V. Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent-Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli. Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed. Et mehed paremini õpiks, hakkas Peeter ise trummi lööma. Lapsepõlves viibis ta ka palju saksa külades, kus nägi hoopis teistugust kultuuri ja Euroopalikku elu. See hakaks talle nii palju meeldima, et ainsaks mõtteks sai: ra...
Võtlus ülemvõimu pärast Läänemerel 16.-18. sajandil Miks oli Läänemer ala nii tahetud? Kindasti sellepärast, et Baltikum oli jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ia-Euroopa vahel ning kindlasti oli vallutuste alguseks ka põhjus see, et Vana Liivimaa oli 16. sajandi keskpaigaks killustunud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Vallutuste käigus toimus kaks suuremat sõda. Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem ...
Meelis Kiisk 12A klass 18.oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17. septembril astus sõtta NSVL, Balti riikide piiridele koguti ligi pool miljonit punaväelast. 24. septembril esitas NSVL Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. 28. septembril allkirjastati baaside leping Moskvas. Sarnase lepingu olid sunnitud sõlmima ka Läti 5. oktoobril ja Leedu 10. oktoobril. Punaarmee sisenes Eestisse 18. oktoobril ilma igasuguse vastupanuta Eesti poolt. Tänapäeval tuntakse seda ,,hääletu...
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähen...
Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alus...
Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma eelkõige väikse rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik, Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil. Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle üles...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustat...
EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas N...
o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- j...
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://ww...
Okupatsioon. Vastupanuliikumine. XXX tund Natsistlik rassiideoloogia aarialaste ülistamine, juudid kui alaväärtuslikud inimesed Juudid süüdi 1918.aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine...
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku u...
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt...
ABSOLUTISM 1905a. revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke v...
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need k...
Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua u...
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president...
Ü. K. NSV Liit pärast Teist maailmasõda Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja MRP agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed...
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. ...
Arutlus Kas Eesti taasiseseisvumine oli juhuslik ? Mis oli Eesti taasiseseisvumise põhjuseks ? Kas lagunev NSV liidu struktuur , või rahvuse püüdlus vabaduse suunas ? Selles arutluses ma teen ülevaate põhisündmustest Eestis kronoloogilises järjekorras. Samuti vaatan üle mõjutavaid tegureid rahvusvahelisel tasandil. Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSV liit ei oleks kokku varisemas olnud. Eestlased kasutasid ära teist korda Venemaa kriisi seisundit enda kasuks ( mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikum ) .Muidugi Venemaa tegi mida suutis et hoida ohverriigid oma küünistes, aga paraku osutusid suutmatuks . Kõik sai alguse 1987. aastal kui Venemaa soovis läbi viia fosforiidikaevanduste loomis programmi . Selle eesmärk oli rajada Eestisse fosforiidikaevandusi ja saadused saata üle kogu NSV liidu, Eestile jättes...
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsio...
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsa...
Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid val...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
