Android Samsung galaxy gio: Tuli välja 2011 märtsi kuus. Möödud:110.5 x 57.5 x 12.2 mm Kaal:102 g Ekraan:Type TFT capacitive touchscreen, 16M colors Ekraan suurus:320 x 480 pixels, 3.2 inches (~180 ppi pixel density) Mälu:sisemälu-158 MB ,278 MB RAM Interneti:HSDPA, 7.2 Mbps WLAN:Wi-Fi 802.11 b/g/n, Wi-Fi hotspot Bluetooth:Yes, v2.1 with A2DP Kaamera-Primary 3.15 MP, 2048x1536 pixels, autofocus Video Yes, QVGA@15fps Chipset-Qualcomm QCT MSM7227-1 Turbo CPU-800 MHz Sensors-Accelerometer, proximity, compass Raadio-Stereo FM radio with RDS GPS-Yes, with A-GPS support Java-Yes, via Java MIDP emulator - MP4/H.264/H.263 player - MP3/WAV/eAAC+ player - Predictive text input (Swype) Aku:Standard battery, Li-Ion 1350 mAh Seisuoleks:kuni 610 h (2G) / Kuni 460 h (3G) Tööolekus:kuni 10 h 40 min (2G) / kuni 6 h 40 min (3G) Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja ...
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookus...
Mobiilsed operatsioonisüsteemid Symbian tuli kasutusele alates 2001 koos Nokia 9210-ga. Symbiani on kasutanud ka teised tootjad, Sony Ericsson, Samsung, Motorola jms. Symbiani tulekuga kaasnes Bluetoothi juhtmevaga ühenduse tugi. Täielikult on tehtud ta just nutitelefonide jaoks. Aastatega on muutunud operatsioonisüsteem ja seda kasutavad telefonid aina võimsamaks. Alates 2010 avati lähtekood ja telefoni tootjad saavad sellest ajast alates muuta oma telefone isikupärasemaks. Symbianil on erinevaid versioone. S60, S80, S90 ja UIQ. Kõige levinum nendest on S60, mis on kasutusel Nokia 7650-st kuni Xpressmusicuni. Operatsioonisüsteemi kasutus langes Android OS-i kiire leviku ja pealetungiga. Android on populaarne kogu maailma ja seda arendatakse aina edasi, Androidile tuleb välja iga päev mõni uus rakendus ja rakendusi on lõpmatu palju. Android on avatud lähtekoodiga ja põhineb Linuxil. Operatsioonisüsteemil on olemas ko...
Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4...
Mikrobioloogia I tutvustus. Elu teke Maal. Loengu autor dots. Tiina Alamäe Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut Tartu 2017 Mikrobioloogia I 2017 https ://www.youtube.com/watch?v=qCn9 2mbWxd4https:// www.youtube.com/watch?v=qCn92 mbWxd4 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I annotatsioon Käsitletakse prokarüootide (arhede ja bakterite) teket Maal, mikrobioloogia ajalugu, prokarüootide kohta eluslooduse kolmedomeenses süsteemis, kaasaegse bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
