OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. ...
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1.Vedrustus............................................................................................................ 3 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele...................................3 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele......................3 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine..............................................................4 2. Amotisaatorid..................................................................................................... 5 2.1 Amortisaator ja tööpõhimõte.........................................................................5 4. Rattad...................................
kg ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 Sisukord 1.Auto...................................................................................................................................................3 2.Haagis................................................................................................................................................4 3.Teljekoormused.................................................................................................................................5 3.1.Täismassil:..................................................................................................................................5 3.2.Tühimassil:..........................................................................................................
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedeliken...
Kuidas kontrollida rehvide kulumisastet. Rehvide rõhku ja kulumisastet peaks kontrollima vähemalt kord kuus, enne ja pärast pikemaid sõite. Selleks et selgitada välja üleliigse kulumise põhjus piisab kui vaadata kulumisjälgi rehvil, selleks aitab meie rehvide kulumistabel: Rehvi kulumine Põhjus Lahendus Kontrollige kas rehv lekib Mõlemad ääred Vähene rehvirõhk kulunud või lisage rehvirõhku Keskelt kulunud Liiga suur rehvirõhk Laske rehvi tühjemaks Laske rataste kokkujooksu Ühelt poolt kulunud Rataste kokkujooks on vale kontrollida sillastendis Ratas on tasakaalust väljas või Laske rattad tasakaalustada ning...
Veermik Veermiku kaudu toetub autokere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telkiutest koos ratastega. Sõiduautotel kasutatakse põhiliselt keerdvedrustust. Autokere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autodel kasutatakse teleskoop tüüpi vedelik amortisaatoreid ja gaasiamortisaatoreid. Viimased hoiavad autorattaid suurepäraselt teel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavaks. Samuti on nad tähtsad liiklus ohutuse seisukohalt. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjutsevaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist , ning hoiavad nii autorattaid pidevalt konktaktis teega. Rikkis amortisaator võib kurvis põhjustada külglibisemist. Rehvid Rehvid jagunevad turvise mustri tüüpi järgi talve-ja suverehvideks. Turvavöö Peab olema kinnitatud ja pingutatud nõuetekohaselt .Kinnitamatta turvöö puhul , on oht liikl...
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
Suverehvide ostmine autokauplusest. Juhtumi kirjeldus. Enne kevade saabumist uuris Interneti kaudu auto-omanik uusi suverehve,kuna vanad olid juba suhteliselt kulunud. Leidnud sobivad otsustas ta poodi asja lähemalt uurima minna. Räägiti hinnast ja sellest, millal rehvid toodetud on ja kas on ka head ning millised on omadused. Klient lubas veel natuke mõelda, kui pöördus sama päeva õhtul uuesti poodi tagasi, et rehvid ära osta. Müüja oli rehve väga kiitnud ning öelnud,et tegemist on Saksamaal ühe enim müüdud rehvimargiga ning ütles, et saab teha ka väikese allahindluse. Loomulikult oli klient väga rahul, et saab head rehvid mõistlikku hinna eest ning müüja teeb veel allahindluse ka. Samal ajal kui klient ja teenindaja arveldasid,panid teised poes olevad müüjad kliendi ostetud rehvid suurtesse kilekottidesse (eesmärgiga,et kui need auto pagasiruumi pannakse, seda ära ei määriks). Klient sõitis koju ning asetas rehvid garaazi, kuna v...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 3 Riho Rästas Õpperühm: AS 13 Kuupäev: 13.05.2014 1. Nimetage tehnohoolduse ülesandeid! Kontrollida ja tagada auto korras olek Seadmete hooldus ja remont Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend V...
Rehvivahetus MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 Kõigepealt tuleb ajada auto garaaži Seejärel ajad auto tõstukile Võtad rattad alt ära ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. Võtad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaažipingi küljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili ära Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana võib vana ventiil olla, seega et kindel olla et rehv ikka õhku pidama jääb tuleb uus ventiil panna Siis asetad uue rehvi veljele Tuleb määrida „rehvi seepi“ rehvi äärtele, et see läheks sujuvalt velje peale ning et vältida rehvi purunemist. Lased rehvidele õhu sisse. Seda kui palju õhku või kui suur rehvi rõhk olema peab, saab teada autodatast, kuna igal autol on erinev. Nii kaua pumpad, kuni käib tavaliselt 1-2 tugevat pauku mis on mär...
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...
xxxxx ISESEISEVTÖÖ KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxx Juhendaja: Sven Andresen Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Haagis Meiller Kipper MHKA 12/27 LOSS1, täismass 39 000 kg Veoauto SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Pilt 1. Autorong (pilt illustreeriv) 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus ...
Andres Kahu ISESEISEV KODUNE TÖÖ KODUNE TÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: TLI41 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2013 1. AUTO Mark: Volvo Mudel: FM Methanediesel Tüüp: Sadulauto Vedrustus: Õhkvedrustus Mootor: D13C-Gas 460 Töömaht: 12800 cm3 Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe te...
Tulika takso Sissejuhatus Reedel käisime me Tulika taksopargis. Seal asub uus ja ainus selle laadne dispetseri süsteemiga ruum, pesula taksodele ja töökoda. Dispetseri ruumis oli palju arvuteid mis juhtisid kogu taksode liikumist, eraldi oli ka suitsuruum dispetseritele ning igavuse peletamiseks ka seinal telekas. Hoone näeb välja unikaalne aga see vajab veits värskendamist kuna on juba vana. Parkimis ruumi on kõvasti, maja ümber. Kunagi oli seal alal kommunistide baas, kus oli kah autode parandus ja parkla. Katusel oli ka varu diisel generaatorid. Parkla on teest eraltatud tõkkepuuga, et sisse saaks vaid need kellel on lubatud. Pesula Pesula on keset maja ja sisse minnakse ühest otsast ja välja teisest ning pesulas töötas naisterahvas. Sisse ja välja sõit on tehtud kõrgemaks, et maksitaksod mahuks sisse. Slleks on sisse ja välja sõidu kohast põrand madalamaks tehtud. Sees on kuus survepesurit ja kolm...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
Liiklusõnnetuste tekkepõhjused Inimtegurid väsimus joobeseisund uimastid narkootikumid ravimid psüühilised haigused eeskirjade järgimine kogemus vanus hooletus keskendumisvõime liikluskasvatus Kiirus Välistegurid ilm ja nähtavus halb nähtavus külgtuul Metsloomad Ööpimedus teede olukord auklik tee libe tee Hooldamata tee Halva pinnasekattega tee Tehnika auto tehniline olek rikkis pidurid Külglibisemise kontroll Abs rehvid liikluskorraldusvahendite õige toimimine (valgusfoor jne) ???
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...
Koostaja: Suur- ja väikeesemete hoiuruum on hoone, kus vastava teenuse kasutajad saavad hoida oma suuri ja väikseid esemeid vastavates boksides. Nt. auto rehvid, jalgrattad, paadid, treilerid, ATV, lumesaanid, skuutrid, järelkärud, muruniidukid, mööbel jne. Korteri elanikud Eramaja omanikud Autoomanik Ettevõtted Hoiustamise koht Turvaline Ilmastikutingimuste eest kaitstud Rehvitöökojad (puudused: vähene ruum, ainult üks teenus) Tasulised parklad (puudused: väli tingimused, väike ruum, võimalus mõningaid tooteid hoiustada) Tartus puudub vastav teenus Toodete valik on lai, mida saab hoiustada. Tänan kuulamast!
Kodune töö Transporditeaduskond Autotehnika Üliõpilane: Õpperühm: AT-31 Juhendaja: Sven Andresen Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhtus...................................................................................................................................3 Mootori väline kiiruskarakteristika............................................................................................4 Ülekande skeem..........................................................................................................................5 Käigukast....................................................................................................................................7 Viidatud allika...
Garantii Audi RS 5 #### Sisukord Audi RS 5 · Tehnilised andmed · Garantiitingimused · Kasutatud kirjandus · Audi RS 5 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tehnilised andmed Mootori tüüp (kütus) Kütusekulu linnas Käigukast Võimsus kw (l/100km) Vedavad rattad Tippkiirus km/h Kütusekulu maanteel Baashind alates Kiirendus 0-100km/h(s) (l/100km) Keskmine (l/100km) V8 4.2 bensiin 14,9 7-k automaat (S- tronic) 331kw 8,5 nelikvedu 250km/h 10,8 1 298 800 eek 4,6 Garantiitingi...
Tallinna Tehnikakõrgkool ESEE Õppeaines mikro- ja makroökonoomika Tudeng: Daniil Vlassenko Rühm: AT22b Täiendkaubad – kas tootjate võimalus ebaausateks kokkulepeteks? Täiendkaubad on need kaubad, mida tavaliselt tarbitakse koos – ei saa ilma ühe ega teiseta. Need hüvitised moodustavad väga suure osa tänapäeva turu käibest. Kõige rohkem on see levinud, minu teada, tehnika turul. Ma arvan et paljude tootjate jaoks täiendkaubade müügist tulev tulu muutus peamiseks. See aga minu arust on alus vaikimisi ebaausateks kokkulepeteks. Täiendkaupade turg on väga laia autonduses. Ta kasvas nii suureks sest inimestele on praegu tähtis mitte see kuidas nad saavad kiiremini tööle jõuda autoga, aga see kui mug...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3. Kandevõime kasutamise tegur staatiline Cs 0,855 4. Tööpäeva keskmine pikkus Tapt 10 tundi 5. Keskmine tehniline kiirus vt- km/h 63,4 km/h 6. Tööpäevade arv APT 270 pä...
Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiiru...
PUISTEAINETE VEDU KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE AUTORONG N3 JA O4 KATEGOORIA SÕIDUKITEST PUISTEAINETE VEOKS. Veoauto: SCANIA R 730 LA6x2MNA, täismass 60 000 kg Haagis: MILLER KIPPER MHKA 12/27 LOSS2, täismass 39 000 kg Sele1. Autorong(pilt on illustratiivne)[6] 2. KASUTADES TOOTJATE JA EDASIMÜÜJATE KODULEHEKÜLGI KOOSTAGE SÕIDUKITE KIRJELDUSED: SCANIA R 730 LA6X2MNA MOOTOR Tähis DC16-21 Töömaht 16,35 liitrit Võimsus 537 kW 1900 p/min juures Pöördemoment 35...
Jalgratas Esimene jalgratas oli 2 vankriratast ja sadul, mida ühendas puitraam. Sellise jalgrattaga sõideti jalgadega lükates. Hiljem lisandusid pedaalid, siis pidur. Peale seda hakkas rataste suurus muutuma, millega lisandusid kummist valatud rattakummid. Kui lisati kettülekanne hakkasid rataste mõõtmed ühtlustama. Kui arenes tehnoloogia ja materjalid tekkisid ka erinevad käigud, vabajooks ja kaablitega pidurid. Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid. Hiljuti lisandus elektri jõul töötav jalgratas. Pesu pesemine Ammustel aegadel pesti pesu lihtsalt lähimas veekogus. Abiks olid erinevad seadeldised pesulauast pesurullini. Pesulaud on pesumasina eelkäija. Esimesed pesumasinad olid käsitsi vändatavad kuid hiljem lisandusid mootoriga pesumasinad kuid erinevalt tänapäevasest puudusid sellel kõik erinevad võimalikud sätted ja lisad, mis tasapisi ükshaaval lisanduma hakkasid – käigukastist ...
200 aasta vanune transpordi ajalugu Arutlus Käesolev arutlus räägib kahesaja aasta vanuse transpordi ajaloo tähtsamatest leiutistest minu jaoks. Michael Faraday avastas 1831.aastal Faraday seaduse. 1821. aastast kuni 19. Sajandi lõpuni tehti järjest paremaid elektrimootoreid, kuid masinate töölepanemiseks oli vaja paremat. Esimese eduka elektrimootori tegi Zénobe Gramme 1873. aastal. See mootor oli mõeldud küll masinate jaoks, aga 19saj keskpaigal leiutati elektriauto. Elektriauotsid kasutati 19.saj keskpaigast kuni 20.saj, sest sisepõlemismootorite areng mõjutas väga elektriautode populaarsust.Elektriautode kasutusele võtmise hakkati mõtlema 1970-1980 aastatel energiakriisi ajal. Tänapäeval on elektriautod üha rohkem populaarsust kogunud. 1958.aastal Niels Bohlini valmistatud turvavöö VOLVO , on minu jaoks väga tähtis. See pole küll transpordi leiutis, aga s...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
Sisukord auto hoolduse põhimõtted Regulaarse hoolduse vajalikkus Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika Töökohad, stendid Tähtsamate sõlmede ja süsteemide üldtööpõhimõtted Kanalid Kraanad talid (telfrid) garaažitõstukid hüdropressid määrdepritsid kompressorid õlivahetusseadmed heitgaaside ärastusseadmed rehvide montaažipingid rataste tasakaalustamispingid rattasuunangustendid diagnostika seadmed auto pesu HOOLDUSE PÕHIMÕTETEST Auto koosneb paljudest sõlmedest. Sõidutingimustest sõltuvalt mõjuvad autole mitmesugused jõud. Seepärast on tarvilik ka oma abimees aeg-ajalt üle vaadata. Ideaalne oleks seda teha muidugi lausa iga päev. Aga kuidas oleks optimaalne? ASSYST HOOLDUSSÜSTEEM Nimetatud süsteem on TELLIGENT süsteemi lihtsustatud variant, mida paigaldatakse sõiduautodele ja ka t...
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto s...
Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja...
Mati Teinberg AUTORONGI KOOSTAMINE ISESEISEVTÖÖ Õppeaines: AUTODE KÄITLUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:08.04.2015 Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2014 SISUKORD 1.SÕIDUKI KIRJELDUS....................................................................................................................4 1.1.VEDUK......................................................................................................................................4 1.2.HAAGIS.....................................................................................................................................4 2.AUTORONGI LUBATUD TELJEKOORMUSED ....................................................
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käi...
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR...........................................................................................................
Põltsamaa Ametikool Kliendi nõustamine A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 Sissejuhatus Klient - Klienditeenindaja - 1. Teeninduse mõiste ja olemus * Üle 60% majandusest moodustab teenindussektor. * Eeslaste probleemid * Ebaviisakus * Ebasõbralik * Vähenaeratav Kliendid tajuvad enamasti teeninduse puudumist, kuid nimetavad seda ikka teeninduseks. 2. Tajutav teeninduse kvaliteet · Teenindaja välimus ja käitumine · Firma maine (suuline info) · Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum) · Loomulikkus ja sundimatus · Probleemide lahendamine · Parandamine HETKEVÕIMALUS- aeg ja koht teeninduse kvaliteedi demonstreerimiseks 4. Teenuse tajutav tase · Esmamulje · P...
Kodune töö nr 1 Teemal EcoDriving Õppeaines: Andme ja tekstitöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 SISUKORD SISUKORD.. 2 SISSEJUHATUS. 3 1. ÖKOLOOGILINE SÕIDUSTIIL.. 4 2.1. Mis tähendab ökoloogiline sõidustiil (EcoDriving)?. 4 2.2. Räägime kokkuhoiust 5 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED.. 6 3.1. Sõiduki valik. 6 3.2. Teekonna ja kiiruse valik. 7 3.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine. 7 3.4. Õhu- ja veeretakistus. 8 3. KAS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS PARANDAB KA LIIKLUSOHUTUST?. 9 KOKKUVÕTE.. 10 ALLIKAD.. 11 SISSEJUHATUS EcoDriving on säästliku ja ohutu sõiduviisi koolituskonseptsiooni registreeritud kaubamärk. Kaubamärgi omanik on EcoDriving Centre OY Soomest. EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Lä...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
Janre Jürvetson KAUBAVEDUDE ALUSED REFERAAT Õppeaines: Auto käitluse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:…………… Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4.TELJEKOORMUSED................................
Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, ...
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis...
Keith Tauden JAMES BONDI AUTOD REFERAAT Õppeaines: ERIALA SISSEJUHATUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. JAMES BONDI NELJARATTALISED LÄBI AEGADE........................................................4 1.1. Enim kõmu tekitanud autod...............................................................................................4 1.1.1. Aston Martin DB5..................................................................................................
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Nimi Sisukord 1. Autovedrustus............................................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus......
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Pneumaatilised ja hüdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Minu autoks on Fiat 127, aastast 1976. Sellel mudelil on kasutusel nii hüdraulikat kui ka pneumaatikat ja räägin lähemalt sellest, mida sellel autol kasutusel on. Hüdraulika on rakendusharu hüdromehaanikas, mis käsitleb vedeliku liikumise seaduspärasusi ja tasakaalu. Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside rakendamisega ning nende mehaaniliste omadustega. Hüdraulilised lahendused: · Roolivõimendi - võimaldab auto rooli väiksema jõuga keerata ja see toimib hüdraulika jõul. Uuematel autodel on juba enamasti elektri jõul. Mootori väntvõlliga aetakse ringi ka hüdropump, mis pumpab õli su...
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autok...
,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Kolmapäev 7.11.2012, Tartu Tuglase 7 ühiselamu, 4 inimest. Ostmine 1. Kaubad ja teenused: · Toit (kohv, limonaad, leib, sai, muna, purgisupp, hapukoor, jäätis, õlu) · Kodukeemia (nõudepesuvahend, WC puhastusvahend) · Isiklikud hügieenivahendid (hambapasta, seep, sampoon, dusigeel, deodorant, raseerimisvaht, ,,after shave") · Transport (jalad, linnaliinibuss) · Meelelahutus (arvuti, internet, muusika kuulamine, õppimine;) ) · Soojus (radiaatori nupu sobivasse asendisse keeramine) 2. Millest oleks võimalik loobuda? · Põhimõtteliselt oleks võimalik loobuda kõigest peale elementaarse toidukraami kuid mõistlikkuse piiridesse jäädes võiks loobuda jäätisest, õllest, limonaadist, kohvist, linnaliinibussist(käia kogu maa jala). 3. Mitu jäädet väljub päeva jooksul kasutusest? · Munakoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
