Otsingule " auto rehvid" leiti 113 faili

5
docx

Auto Hooldamine

Kuival udukihina pihustatud vÀrv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. MÀrgade kihtidena pihustades muutub vÀrvi toon tÀidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jÀÀb nende 2 ÀÀrmuse vahepeale. Enne kattevÀrvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jÀÀkidest j...

Auto Ôpetus - Kutsekool
82 allalaadimist
14
doc

AUTO KÄITLUSE ALUSED

xxxxx ISESEISEVTÖÖ KODUTÖÖ Õppeaines: AUTO KÄITLUSE ALUSED Trantsporditeaduskond ÕpperĂŒhm: xxxx Juhendaja: Sven Andresen EsitamiskuupĂ€ev:................ ÜliĂ”pilase allkiri:................. ÕppejĂ”u allkiri: .................. Tallinn 2015 1. MOODUSTAGE...

Auto Ôpetus -
5 allalaadimist
33
pptx

Auto Ajalugu

See sÔna tuleneb kreekakeelsetest sÔnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vÀhemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsÔiduk reisijate vÔi veoste vedamiseks rööpmeta teedel vÔi maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo...

Auto Ôpetus - Kutsekool
1 allalaadimist
8
doc

Auto hoolduse pÔhitÔed

Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod vĂ€lismĂ”jude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad vĂ€rvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka Ă”hus olevate tahma ja vÀÀvli ĂŒhendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nĂ€htud aineid. Ainult siis vĂ”ib olla kindel lĂ”pptulemuses....

Autode hooldus - Kutsekool
84 allalaadimist
17
docx

Auto remont, hooldus

Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ĂŒhtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid HÔÔrduvate detailide materjalide ebaĂ”ige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebĂ”ige alglĂ”ku mÀÀramine, hÔÔrduvatelt pindadelt soojuse halb Ă€rajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed vĂ”i vastav materjal...

Autode hooldus - Kutsekool
95 allalaadimist
25
ppt

Auto ehitus

AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jĂ”uallikana kasutatakse pĂ”hiliselt sisepĂ”lemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on vĂ€iksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kĂŒtusekulu on vĂ€iksem...

LiiklusÔpetus -
88 allalaadimist
8
docx

Iseseisev töö Minu lemmik auto

Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tĂ€htis automudel. Ta on tootmises, kĂŒll mitte tĂ€pselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tĂ€napĂ€evani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf vĂ€ga tĂ€htis auto Volkswagenile, sest 1970....

Sissejuhatus autotehniku... - Kutsekool
9 allalaadimist
28
docx

Auto hooldamine iseseisevtöö

Sisukord auto hoolduse pĂ”himĂ”tted Regulaarse hoolduse vajalikkus Autode tööiga, seda mĂ”jutavad tegurid Autode garantii ja seda mĂ”jutavad tegurid Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika Töökohad, stendid TĂ€htsamate sĂ”lmede ja sĂŒsteemide ĂŒldtööpĂ”himĂ”tted Kanalid Kraanad talid (telfrid) garaaĆŸitĂ”stukid hĂŒdropressid mÀÀrdepritsid kompressorid Ă”livahetusseadmed heitgaaside Ă€rastusseadmed rehvide montaaĆŸipingid rataste tasakaalustamispingid rattasuunangustendid...

Autode hooldus - Kutsekool
22 allalaadimist
8
odt

Auto hooldus ja pesu

Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse ĂŒle ĂŒhe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. SĂŒĂŒ...

- Kutsekool
2 allalaadimist
5
doc

Autode ajalugu alates algusest kuni tÀnapÀevani

Esimesed autod liikusid aurumootorite jĂ”ul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid vĂ€ga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema vĂ”rdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeĂ”li, auru ja söegaasiga, kuid ĂŒksi neist ei olnud odav, kerge...

Auto Ôpetus - Kutsekool
134 allalaadimist
38
rtf

Rehv ja velg

Meie ĂŒhiskonnas ka tihti imago tĂ”stmise vahend. Ilmselt seetĂ”ttu on ta muutunud tihti ka omaniku mĂ€nguasjaks, mida ehitatakse, nĂŒhitakse ja ĂŒmber ehitatakse - tuunitakse. Auto vĂ€limust mĂ”jutavad mĂ€rkimisvÀÀrselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mĂ”istetav, nagu...

Auto Ôpetus - Kutsekool
73 allalaadimist
5
doc

Pneumaatilised ja hĂŒdraulilised lahendused minu autol

Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Pneumaatilised ja hĂŒdraulilised lahendused minu autol Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Minu autoks on Fiat 127, aastast 1976. Sellel mudelil on kasutusel nii hĂŒdraulikat kui...

Auto Ôpetus - Kutsekool
31 allalaadimist
1
docx

RoolisĂŒsteem

Mis moodustavad roolisĂŒsteemi? Rooli sĂŒsteemi moodustavad Roolimehhanism (VĂ€hendab rooli keeramiseks vajalikku jĂ”udu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga vĂ”rra ning rooli hĂ€ireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, vĂ€ike hÔÔrdumine ning lĂ”tkud, lihtne piirata max roolinurka...

Auto Ôpetus - Kutsekool
8 allalaadimist
20
pptx

Rehvivahetus

Rehvivahetus MAYRO GLAASER SHR162 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 KĂ”igepealt tuleb ajada auto garaaĆŸi SeejĂ€rel ajad auto tĂ”stukile VĂ”tad rattad alt Ă€ra ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. VĂ”tad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaaĆŸipingi kĂŒljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili Ă€ra  Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana vĂ”ib vana ventiil olla, see...

Auto Ôpetus - Kutsekool
3 allalaadimist
6
docx

JĂ”uĂŒlekanne

a 75kW Sisukord: Sidur KĂ€igukast Diferentsiaal RattavĂ”llid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · SidurikĂ€pp · Tugiseib · KĂ€pa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · LĂŒlituskahvel · Tugiplaat...

Auto Ôpetus - Kutsekool
188 allalaadimist
16
docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

PĂ”ltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar MĂŒĂŒr KaarlimĂ”isa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tĂŒĂŒbid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks vĂ”ime nimetada kĂ”iki tavalisi vĂ”i traditsioonilisi vedrustussĂŒsteeme. Nende sĂŒsteemide pĂ”hiomaduseks on see, et kui nad on sĂ”iduk...

Auto Ôpetus - Kutsekool
195 allalaadimist
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusÔidukite ehitamine 1845.a Ôhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a nel...

Auto Ôpetus - Kutsekool
93 allalaadimist
14
docx

Juhtimisseadmed ja veermik

1.2 Vedrustuste tĂŒĂŒbid vastavalt vedrustussĂŒsteemide ehitusele Tavaline vedrustus - Sellise variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussĂŒsteemi kandestruktuurist. See tĂ€hendab, et isegi kui amortisaator on tĂ€ielikult lĂ€bi kulunud vĂ”i lausa 3 puudub, saab autoga ikkagi töökotta sĂ”ita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jÀÀb rataste asend ning sĂ”iduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat ĂŒksust. Sellise vedrustussĂŒsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kĂ”ige levinumad paigaldusviisid on: - Silm silm tĂŒĂŒp - Silm vars tĂŒĂŒp - Vars v...

Auto Ôpetus - Kutsekool
109 allalaadimist
19
doc

Veermik ja juhtimisseadmed

Kui on raam. VĂ”i on vedrude abil kinnitatud kere kĂŒlge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sĂ”iduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sĂ”iduautodel kinnitub esisilla tala jĂ€igalt kere kĂŒlge...

Auto Ôpetus - Kutsekool
174 allalaadimist
8
odt

Juhtimisseadmed ja veermik

VedrustussĂŒsteem kannab sĂ”iduki koormust (massi) ĂŒhtlaselt ĂŒle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sĂ”idukikere kĂ”ikumisi, parandab sĂ”idumugavust ning tagab kontrolli sĂ”iduki ĂŒle. Vedrustuse pĂ”hikomponendid: · 1) Vedru · 2) PĂ”ikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoov...

Auto Ôpetus - Kutsekool
73 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto