Facebook Like
Add link

" asurkonnad" - 46 õppematerjali

asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus.
11
odt

Punahirv

Teda leidub enamjaolt kõikjal põhjapoolkeral (kaasa arvatud Eestis). Punahirve on ka viidud teistesse riikidesse näiteks Austraaliasse ja Argentiinasse. Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa. Sageli on teda asustatud Abru...

Loodusõpetus - Põhikool
15 allalaadimist
8
odt

Eestis elavad kotkad

Eestis elavad kotkad MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200­245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetava...

Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist
9
doc

Vikerforell ja austrid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord...

Kokandus - Kutsekool
10 allalaadimist
11
doc

Referaat mereannid.

3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...

Kokandus - Kutsekool
31 allalaadimist
5
doc

Lõhe

Lõhe ­ ihaldatud ja ohustatud kala Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe...

Kasvatavate kalade bioloogia - Eesti Maaülikool
15 allalaadimist
12
odt

Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises

Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juht...

- Kutsekool
10 allalaadimist
11
doc

Hallhüljes

Hallhüljes Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A klass SISUKORD 3. Sissejuhatus 4. Kirjeldus 5. Levik, elupaik 6. Toitumine 7. Sigimine 8. Areng 9. Ohustus ja kaitse 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud materjalid 2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asus...

Loodus õpetus - Keskkool
11 allalaadimist
1
docx

Rannaniit

Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, k...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist
2
docx

Ökoloogilised globaalprobleemid

Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt...

Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rin...

Jahindus - Eesti Maaülikool
112 allalaadimist
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga er...

Ulukibioloogia ja jahindus - Eesti Maaülikool
194 allalaadimist
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
20 allalaadimist
7
pptx

Laanekuklane

Laanekuklane Risto Valk 8a ELUKOHT Elavad Euroopas Skandinaavias põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbrittanniast läänes Venemaani idas. Euroopa mägedes elavad kuni 2400 meetri kõrgusel. Eestis Elab peamiselt Ida-Eestis, kus moodustuvad kõige suuremad asurkonnad. Igas asurkonnas on umbes 2000 pesakuhilat. Mõni looduskaitseala LAANEKUKLANE Must ümar tagakeha Punakas esiosa Töösipelg...

Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist
7
docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäeva...

Bioloogia - Keskkool
79 allalaadimist
7
doc

Kuklased

Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad födera...

Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
17 allalaadimist
1
rtf

Aeglane viinamäetigu hõlmab Eestit kiiresti

09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline...

Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on...

Eesti linnud - Kutsekool
20 allalaadimist
1
docx

,,Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´

Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran. Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu eesmärk on hinnata ohustatud liikide seisundit. Uue süsteemi järgi asuti seniseid nimekirju üle vaatama. Esmalt võeti Euroopas vaatluse alla linnud, siis lisandusid imetajad. Liikide seisu...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
8
pdf

Euroopa kalavarud

Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...

Kalandus -
7 allalaadimist
3
pdf

Rannaniidud

Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised os...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun