ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks...
ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. VÄLTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD Muutub ainult sõ...
1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, ...
Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi ...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) v...
Tüvevaheldused eesti keeles I Sõna tüvevariandid Atüvi Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavahe...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Eesti keel Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta...
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõn...
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes. Ainsuse omastav Mitmuse osastav u e i e e ...
Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodi...
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõne...
Liivi keel-Liivi kultuuriõitseng oli X-XIII saj. Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool.
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raad...
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene ...
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri S...
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev ...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tu...
Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13....
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
