PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI • Jahuta põletuspind veega, • jääga! • Eemalda riided! • Pöördu arsti pool...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ksenia Võhma PÕLETUSED Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.........................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE PÕLETUSED JA NENDE ESMAABI Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 PÕLETUSTE LIIGID....................................................................................................... 4 TERMILINE PÕLETUS..................................................................................................... 5 5.1 ESMAABI TERMILISTE PÕLETUSTE PUHUL.........................................5 ELEKTRIPÕLETUS......................................................................
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõl...
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vede...
Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põhjused Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vede...
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv ...
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioterapeudi õppekava REFERAAT PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI Tatjana Balasova õppejõud: Maarja Kärsin Tartu 2009 SISUKORD Selgitus.Ülevaade.........................................................................................................................lk3 Tekkepõhjused ja mehhanismid...................................................................................................lk3 Sümptomid ehk avaldumine.........................................................................................................lk3 Diagnoosimine..............................................................................................................................lk4 Ravivõimalused...........................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...
TALLINNA TEENINDUSKOOL ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. ELEKTRIPÕLETUS..........................................................................................................4 2. ELEKTRITRAUMA..........................................................................................................5 2.1. Elektritraumade põhjustajad........................................................................................5 2.2. Kokkupuude elektriga................................................................................................. 5 ...
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 ...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SOOJUSKIIRGUS................................................................................................... 4 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.................................................
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühe...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ...
Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasne...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenesta...
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele kü...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) .....
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pöö...
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
