ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu su...
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kanna...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. ...
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED ...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kor...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie ...
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Muld, seemned Külv Hooldus Koristamine Aedmaasikas Mitme aastane Tahab täisvalgust või Eelviljad: sibul küüslauk, Umbrohu tõrjumiseks Koristatakse kästisi Roosõieline poolvarju redis, porgand, peet, Istutatakse aprillist kuni kasutatakse kilemultsi Peale saagi koristamist juunini ja juulist kuni ...
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Taastusvahendid Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 TAASTUSVAHENDID MASSAAZ massaaz- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi tervikuna ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMI...
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. ...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
