20368,01 12400 27209,89 48109,23 2500 9368,34 Lubatud vundamendi ala 16752,98 17155,62 42.55 Projekteeritava maja asukoht 42.53 42.55 42.74 42...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS Kursusetöö Õppeaines ,,Plaanimine ja teed" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD .........................................
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KINNISVARA ÕIGUSLIKUD, TEHNILISED JA MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Sissejuhatus kinnisvaraõpetusse MI. 1726 Koostas: Juhendas: Madis Kaing PhD Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................................3 1.Kinnisvara olemus......................................................................................................................................4 1.1. Kinnisvara mõiste...............................................................................................................................4 1.2. Kinnisva...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6 kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud muld. Näivleetunud muld (LP). A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on ü...
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL..........................................................7 2....
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
12/9/2014 Kontrolltöö nr 2 MET0030 Tootmisseadmed ja süsteemid Oled sisenenud kui Chris Lee (Välju) Eesti (et) Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Masinaehituse instituut ► MET0030 ► Teema 8 ► Kontrolltöö nr 2 Alustatud teisipäev, 9. detsember 2014, 08:57 Testi navigatsioon Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 9. detsember 2014, 09:...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS EHITUSPROJEKT Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksem...
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
EESTI MAAÜLIKOOL Mulla teadus ja maakasutuse ökonoomika Mullastiku kaardi analüüs PK0677 Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 ...
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r...
EESTI MAAÜLIKOOL TARTU TEHNIKAKOLLEDZ Mullastikukaardi analüüs õppeaines "Mullateadus ja maakasutuse ökonoomika" PK.0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D ...
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi välja...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EV-12 Sigrid Pau Passiivmaja, ökomaja, nullenergia maja Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2013SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS Tänapäeva uus trend majade ehitamisel on võimalikult loodussõbralik. Minu töö eesmärgiks on uurida kolme maja, mis on igast küljest inimesele kasulik ning jätab võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje maailma, milliseid materjale kasutatakse nende ehitamisel ning püüan leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga häs...
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m. Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt. Kui VLK on ehitusobjektil paigas ja nõuetekohaselt toestatud, paigaldatakse torustikud ja elektrijuh...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut ELAMU Põhiprojekt Teostas: Sirje Kangur Juhendas: H.Tilk EH Kaug 4 Tartu 2011 SISUKORD SELETUSKIRI..................................................................................................................3 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS.................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTU...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib...
V.1 1.Milleks koostatakse võrkgraafik, - joongraafik, - tsüklogramm (aeg-kohtgraafik) Joongraafik võrkgraafik Tsüklogramm (aeg koht graafik) * lihtne ja ülevaatlik * keerulisem kui joongraafik * keerulisem * puuduvad seosed tööde vahel * seosed tööde vahel selgelt näidatud * effektiivne * ei ole analüüsi ja prognoosi * analüüs ja prognoos on olemas Kasutatakse voolehituse Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri) Kasutatakse voolehituse plaanimisel plaanimisel 2. "Oma jõududega" ehituse erinevus võrreldes tööettevõtu kaudu ehitamisega: - otselepingud - üldkulud - kasum - tööviljakus - kval...
1 SISSEJUHATUS. Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geodeesia on üks maailma vanimaid teadusi, mida kasutatakse nii era- kui ka riiklikul tasandil maakaartide, asendiplaanide, krundi piiride ja muu sellise määramisel. Ükski asi ei seisa püsti ilma aluseta. Geodeetiliste tööde aluseks on geodeetilised põhivõrgud. Põhivõrkudel on täita suur osa. Siia kuulub nii satelliidipõhiselt määratav riiklik geodeetiline põhivõrk, riigi kõrguslik alusvõrk, asulate geodeetiline põhivõrk. Et viia läbi neid töid, vajatakse Maa kuju täpset tundmist, mille määramiseks kasutatakse tänapäeval geodeetiliste täppissatelliitide abi. Maa-ameti geodeesia osakond http://www.maaamet.ee . Mina käsitlen siin referaadis enamjaolt ehitiste välismõõdistamisega seonduvat. Töötades ühes Eesti ehitusettevõttes olen kaudselt k...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt as...
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5 Kh“;K (Kh“ - 70%; Lõimis 1: ls_210- 10 kuni 15 4 2412.43 2 K - 30%) 15/p Lõimis2: ls_225- 30/r_3ls_2;pk KI V°_1|30...
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimust...
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra...
Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte ...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
Kordamisküsimused 2014/2015 1. Millised seaduse reguleerivad aktsiiside maksustamist Eestis? ATKEAS ja pakendiaktsiisiseadus 2. Iseloomustage aktsiisi maksu? Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Riiklik maks, Perioodiline ja ühekordne maks, Neutraalsuse põhimõte, Subjektiivne ja objektiivne maks. On lisandatud väärtuse maks 3. Milline on aktsiisi mõiste? Aktsiis on tarbimismaks, millega riik maksustab teatud konkreetset kaubagruppi (kütusel, tubakal, alkoholil, mootorsõidukitel ja alkoholi-ja karastusjoogipakenditele. 4. Mida tähendab, et aktsiisidel on regulatiivne eesmärk? Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisidega kogutakse täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistada lahj...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD.................................................................................................
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttel...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...