Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihi...
Arvutihiire ajalugu Lauri Kasak 11b VKG Leiutaja Click to edit Master text styles Douglas C. Engelbart Second level Sündinud: 30.01.1925 Third level Elukoht:Ameerika Fourth level Tema leiutatud on : Fifth level * windows * arvutihiir * videokonverents * hüpermeedia * e-mail * aitas kaasa interneti levitamisele ja loomisele. Esimene hiir Click to edit Master text stylesEsimene ...
Hiir Õpilane 2009 Hiire ajalugu Maailma esimene arvutihiir nägi ilmavalgust 46 aastat tagasi. 1970. aastatel arendas seadet firma Xerox, aga esimene hiirega varustatud kommertstoode lasti välja 1981. aastal. Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Maailma kõige esimene arvutihiir 296 000 krooni maksev 18 karaadisest valgest kullast 59 teemantikilluga maailma kalleim arvutihiir Mis on Hiir ? Hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirel on tavaliselt 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire funktsioonid: Osutamine Klõpsutamine Lohistamine ehk vedamine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutihiir http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=20531616& http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_cont http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_con Tänan Kuulamast!
HAAPSALU KUSTEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1A kursus Darja Pozdejeva ARVUTIHIIRED Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Haapsalu 2007 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Arvutihiirte ajalugu...............................................................................................................4 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID.....................................................................................................5 2.1.Mehaaniline arvutihiir...................................................
Tänapäevane muinasjutt Elasid kord emane printer ja isane lauaarvuti, kes ei olnud üksteist aastaaega näinud. Ühel päeval juhtus midagi eris kummalist. Printer ja Arvuti said üksteisega kokku ja hakkasid üksteisega muljeid vahetama. Arvutil oli kord paha tuju ja ta ei tahtnud printeriga mitte üldse kokku saada. Printer kutsus arvuti endaga kaasa huvitavaid kohti avastama, aga arvuti ei tahtnud tulla. Arvuti muudkui jonnis ja jonnis, kuni neil sündis tütar, kes oli Arvutihiir. Arvuti ei tahtnud lapsi saada, sest see oli tema jaoks nii tüütu, et oli kahju printerit juba vaadata. Kui esimene laps käes, siis nad tegid suurejoonelised pulmad nii, et terve maailm oli kokku kutsutud sellest pulamapeost osa saama ja pulmi nautima. Järgmistel päevadel ei tahtnud Arvuti oma nägu Tartu linnas mitte kellelegi näidata, sest ta kartis, et Printer lööb ta õhtul kodus lihtsalt maha. Kui õhtu käes, tuli Arvuti P...
Hiire leiutas douglas Engelbart 1963.a. Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta...
Hõõrdumine Liis ja Johanna Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Hõõrdumise näited Suusk libiseb Kelg tuleb mäest alla Arvutihiir liigub mööda lauda Hõõrun käsi kokku Uisutamine Teisele inimesele pai tegemine Hõõrdumise liigid Liikumise järgi: Liugehõõrdumine Seisuhõõrdumine Veerehõõrdumine Sisehõõrdumine Välishõõrdumine Mõjutavad tegurid. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust.
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...
10 asja, mis muutsid maailma 20. sajandil. Elly-Liis Kurg Ev112 Elektriline pardel • 1939 tutvustati esimest pardlit , mis kandis nime the Philishave nagu teada siis meestel oli raske habet ajada siis oli see meestele väga kasulik asi. Arvutihiir • 1963 leiutati arvuti hiir mille esialgne nimi oli inglise keeles X-Y Position Indicator for a Display System ehk X-Y asukoha ekraani näitamise süsteem. • Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid • Allen Gant Senior leiutas sukkpüksid aastal 1959 ,mis muutis naiste maailma ,sest need hoitsid ümer jalgade . Korsett • Mary Brush leiu...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suh...
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8...
Kokkuvõte Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer : taimeri iga signaali (inglise keeles tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuur...
ABIVAHENDID Sissejuhatus abivahendi soetamiseks saab pöörduda igasse abivahendite rentimise ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on kehtiv leping Sotsiaalkindlustusametiga Abivahendeid saab rentida ja osta isikliku abivahendi kaardi alusel abivahendi vajaduse määrab arst, eriarst või rehabilitatsiooniasutus. 21.01.2017 2 Platvormtõstuk sirgele trepile Foto Abivahendikeskuse lehelt 3 Voodi PBx4 Elektriline4 funktsiooniga hooldusvoodi Terasest raam Puidust voodiotsad ja külgreelingud ...
Sisse juhatus Elame infoajastul.Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga.Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette.Miks küll see on nii sellele pole raske vastata.Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma , mida nimetame internetiks.Internetist saame mõõtmatul hulgal informatsiooni. Järgnev sisu tutvustab sulle meie ,,Sõbra" Arvutiga kaasnevaid ohte. Kasuta arvutid ohutult ja mõõdukalt. Kuvari mõju minu tervisele- Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvarise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö k...
Mõisted 1. Arvuti 2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks. 3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi. 4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmist...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid..................................................................................................2 Tugi-liikumisaparaadi valud.....................................................................................................................2 Mõju silmadele...............................................................................................................2 Stress.....................................................................................................................3 Peavalu..................................................................................................................3 Nahaärritus............................................................................................................3 Kokkuvõte...........................
CONTRA 22.03.1974 Võrumaa, Urvaste CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või ai...
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool MH-08 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäeva...
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa t...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 021MT ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU.....................................
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaim...
1 EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Rahvusvahelise turismi juhtimine AVALIKUD SUHTED PR KAMPAANIA AS PUUKESKUS JÕULUOKSJON KOOSTÖÖS EESTI LASTE SÜDAMELIIDUGA Õppejõud: Jevgenia Haponen Õpilane: Tiina Teras Grupp: SV403-E Tallinn 2008 2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS AS Puukeskus on Soome emafirma Puukeskus OY tütarettevõte. AS Puukeskus tegeleb ehituspuitmaterjalide hulgimüügiga. Ettevõttes töötab 17 inimest ning 2007.a. käive oli 260 miljonit krooni. AS Puukeskus on alaliidu Eesti Metsatööstus Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. Ettevõtte klientideks on a) edasimüüjad (kõik suuremad ehitusmaterjalide kauplusketid üle Eesti) nt. Ehituse AB...
Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses...
Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadme...
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
