Klassitöö 1. Suure veeavarii tagajärgede likvideerimiseks ja lao tühjendamiseks oli vaja töötajaid nädalavahetusel (puhkepäevadel) tööle rakendada. Seda korraldust ei soovinud täita rase ja naine, kellel oli 5-aastane laps.Kas nende keeldumine on seaduspärane. Keda ei tohi üldse tööle rakendada. Kuidas puhkepäevadel töötamine kompenseeritakse. Eriliste asjaolude tõttu võib TA kohustada töötajaid ületunnitööle hea usu põhimõttel, rasedat saab tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, 5 aastase lapsega naist saab tööle rakendada viimasel juhul kui kõik teised töötajad on tööle rakendatud ja tööjõust jääb puudu, ületunnitööl rakendatakse samu põhimõtteid mis öötöö puhul. 2. Seoses erakorralise tellimuse täitmisega soovis tööandja töötajaid tööle rakendada kolmel päeval peale tööpäeva lõppu. Kuidas toimub ületunnitööle rakendamine. Keda ei saa rakendada. Mill...
PROJEKTIDE ANALWS JA KAVANDAMINE (Ees- ja perenimi loetavalt!) I Investeeringu elutsiiklis on olemuselt projektid: a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildju...
Üliõpilaste koostatud ja lahendatud kaasused. Kaasus: Töötandja ei maksa töötajale palka, kuna töötajal ei ole nädal aega tööd olnud. Töötaja aga on iga päeve kohal käinud ja valmis tööd tegema, kuid tööandjal pole talle tööd anda ning keeldub talle nüüd tööd mitte tegevate päevade eest palka maksmast. Kas töötajal on siiski õigus nõuda palka? Vastus: Töötajal on siiski õigus nõuda palka, sest tema oli töökohal ning ta ei kasutanud seda aega oma isiklikku asjade eest. Kaasus: Töötaja on puhkusel ja tööandja kohustab teda tulla tööle, et teha kiire tellimuse.Ning ähvardab teda töölt lahti laskma, kuna ta ei täita oma kohustusi. Kas töötaja saab keelduda töötegimisest? Vastus: Jah, töötaja saab keelduda töötegimisest, sest tööseaduse järgi: § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; Kaasus: Malle võttis omale suveks aiandisse tö...
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja sead...
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
I TÖÖSUHE JA SELLE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE Töö tegemine on ühiskonna liikme sihipärane tegevus püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Töö tegemine on enamikule vajalik elatusvahendite hankimiseks. Kui ühiskonna liikmel on tööriistad, materjal, vahendid, siis võib ta ise oma tööd korraldada ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd -...
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljun...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused. Tootmiskitsendustena esinevad: harimiskõlblik maa; tööjõuressursid; kapitaliressursid; reformid. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või tee...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
