1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele vara...
09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esime...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik...
7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või ke...
Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokes...
Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omako...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik...
Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühisei...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED J...
Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk...
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas...
TAGAJÄRJED TOETUS Püüdes tõsta õpilaste teadlikkust käitumisest ja õppimisest (ja nende mõjust üksteisele), peame Rõhutage põhilisi Tooge välja ja Töötage koos ·Sina oled oma Käitumise rõhutama meie õppekoosluse põhialuseid: üksikisiku ja rühma arutlusele üldised klassiga välja käitumise muutmiseks, õigusi (mida me ja spetsiifilised võtmereeglid peremees parandamiseks • „Me jagame iga päev kohta, aega, väärtustame)...
(1988) R. STERNBERG osutab, et traditsioonilised testid ei mõõda vaimseid protsesse, mis käivituvad meie arukal tegevusel, nagu näiteks sellise ül lahendamisel: Mart on pikem Jürist, Jüri on pikem Juhanist. Kes poistest on kõige lühem? Praktiline intelligentsus on see igaühe erinevus, kuidas ta selle ülesande lahendab. Seega tavaline prühhomeetria ei pööra testülesannete taga olevale arutlusele või selle erinevustele kuigi palju tähelepanu. Veel erinevusi: IQ testi on formuleerinud teised, aga pr intellig probleemid pole formuleeritud, tuleb ise ära tunda; IQ test ei paku sisemist huvi, aga pr.intellg test pakub; IQ – kogu vaj info teada, aga pr puhul on osa infot puudu; IQ ei seostu igapäevase praktikaga, aga pr tuleneb igapäevasest praktikast; IQ on selgelt defineeritud, aga pr pole selget definatsiooni; IQ testi on...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik...
President vastutab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Enamasti kuuluvad riigipea ja valitsusjuht ühte poliitilisse parteisse. Suhetes parlamendiga on presidendil mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seisukohas seaduseelnõu osas ei kuulu enam arutlusele . Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Parlamendivalimised ei mõjuta valitsuse koosseisu otseselt, kuigi president võib olla sunnitud mõned ministrid välja vahetama, lähtudes seadusandliku võimu uuest parteilisest koosseisust. Üldse etendavad erakondlik kuuluvus poolpresidentaalses süsteemis suuremat tähtsust kui presidentaalses valitsemises. Poolpr...
Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. „Pooleteraminister” II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5....