Heas arutluses on sissejuhatus, kus selgitatakse, mis see on, millest üldse kirjutama hakatakse - teemaarendus selleks on hea panna kirja 3-4 kavapunkti, millest soovid selle teemaga seoses rääkida - seejärel kirjutada iga kavapunkt pikemalt lahti, tuues iga punkti juures ka konkreetseid näited või illustreerides neid faktidega - arutluse tulemusena peab selguma ka kirjutaja isiklik arvamus t...
ARUTLUSE HINDAMISJUHEND (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse,...
1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited javõi faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide javõi fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid javõi fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid javõi fakte on esitatud piisavalt, et avada te...
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või...
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema...
ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu,...
Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut in...
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu...
Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige ol...
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskava...
1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS...
Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud...
Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allik...
Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne...
Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve,...
02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel silvia.kaugja@ut.ee. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarid...
Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus m...
Schumpeter Kokkuvõte Schumpeter räägib demokraatiakonseptsioonist ehk võimuvõitlusest. Schumpeter jõuab oma kirjutises järeldusele, et partei ei ole mingi grupp inimesi, kes kavatsevad edendada üldist heaolu mõne printsiibi alusel, mille suhtes nad kõik on kokku leppinud. Partei on siiski rühmitus, mille liikmed kavatsevad õhiselt tegutseda konkurentsi...