Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
Räpina Ühisgümnaasium Tatjana Kruglova 11. A klass LEVINUMAD ARUSAAMAD HÜPNOOSIST Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu................................................................................................
Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul. ? Surm ja selle tähendus üksikisiku tasandil erineb suuresti sellest surmast, mida edastab meile massimeedia ning sellega kaasnevad narratiivid. Me oleme harjunud nägema telekaist krimisarju, vererohkeid õudus- ning põnevusfilme, isegi lastele orienteeritud multikad kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul siis televiisori või arvuti) kaudu edastatakse reaalsuses toimunud õnnetusi või surmajuhtumeid, mida tuleks käsitleda alati ülima delikaatsusega ent siiski kiputakse tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlu...
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
Tallinn Ülikool KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA –SUHETEST Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja relig...
Õnneretsept Lugupeetud kuulajad: direktor, õpetajad ja klassikaaslased. Ma usun, et iga inimene siin ilmas tahab, et tema elatud elu oleks õnnelik. Kuid mis on õnne valemiks ja mida teha, et saavutada heaolu? Fortuunat on raske defineerida. Me teame, mis tunne on olla õnnelik ning oskame nimetada mis või kes meid õnnelikuks teeb. (mõttepaus) Keeruline on seletada millega siiski täpselt tegu on. Kõik mõistavad õnne erinevalt- mis ühe jaoks tähtsusetu, see teise jaoks on õnne aluseks. On inimesed, kes väärtustavad kärjääri, head majanduslikku seisu ja positsiooni. Teised eelistavad sellele perekonda ja häid inimlikke suhteid. Fortuuna sisaldab põhiväärtusi, paika pandud soove ja unelmaid. Teatavasti ei õnnestu inimestel kogu aeg õnnelik olla meie kõigi elus on nii tõuse, kui ka mõõne. Isegi kui kõik on hämmastavalt hästi, siis tihtilugu inimesed ei oska oma õnne ära tunda. See on väga inimlik ja iseenesest mõisteta...
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas t...
Andmine ja saamine suhetes Alice Turunova Aliis Uudelt TPL 2011 Sotsiaalse vahetuse teooria Teooria kohaselt põhinevad ühiskondlikud suhted materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus ...
Paradigma kunstiajaloos Kunst on olnud üks kõige enam levinuimaid väljendusvorme läbi aegade. Läbi paljude zhanrite- maali,- tarbe,- ehituskunsti ja veel loendamatu arvu teiste vormide on kunstnikud ja ka mittekunstnikud püüdnud edasi anda enda nägemust maailmast ning meie ümber toimuvast. Ammustel aegadel ja ka tänapäeval on kõigil vabadus kujutada läbi kunsti ükskõik millist pilti, kuid on olnud ka aegu, kus loomulikuks peeti vaid ühte nägemust. Rooma riigist kuni 20. sajandini domineerisid kunstistiilid, mis rõhutasid kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid n...
Kes on edukas inimene ? Nii kaua, kuni on maailmas erinevaid inimesi ja rahvaid, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab erinevaid asju omamoodi ning nende põhjal paneb paika ka oma eelistused. Nagu ütleb ka tuntud Eesti vanasõna:"Puhas sõna on rohkem kui kott kulda", kuid kui paljud sellega ka nõustuvad ? On inimesi, kes hoolivad vaid varandusest ja rikkusest. Neid pimestab läikiv kuld ja krõbisev raha kuid neil ei jätku aega ega silmi armastuse ning perekonna jaoks. Nad on üldjuhul ainiti oma tööle pühendunud ning teevad kõik, et karjääriredelil võimalikult kõrgele ronida nind tippu jõuda. Hoolimata sellest, et neil pole armastavat perekonda peavad nad end edukateks, sest nende seljatagune on finantsiliselt kindlustatud. Kuid kas need inimesed tunnevad end südames õnnelike ja edukatena? Meedia kajastab neid kui üliõnnelikke ja stressivabu inimesi, kuid kui paljud seda tegelikult k...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Mehhiko Referaat Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hi...
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab par...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Renita Roosileht PS-1-E-Q-pai MOTIVEERIVA KESKKONNA LOOMINE ORGANISATSIOONIS Referaat Paide 2008 SISUKORD 1. MOTIVATSIOON VERSUS VÕIM................................................................................. 4 1.1. Mis on motivatsioon .............................................................................................................................................4 1.2. Juhi roll motiveerimisel .............................................................................................................................................5 1.3. Ametinimetuse osatähtsus............................................................................................5 1.4. Staatuse sümbolid.........................................................................
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. ● meie Linnutee galaktika põhitasandit ● lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) ● Taevas võime neid näha palju. ● Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. ● läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadi...
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool ...
Roll ühiskonnas Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatoot...
Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates asjades kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Põhiosa meie maailmast põhineb hetkel kaubandusele ja rahale, et saada rohkem raha on vaja inimesi mõjutada. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpsühholoogiline isiksus, mida reklaam peab arvestama ja kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi v...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi n...
Hariduse varjupool Tarkustele põhineb inimese peamine mõttetegevus. On mitmeid võimalusi, kuidas oma tarkusi kasutada. Igal asjal on omad head ja halvad küljed, nii ka tarkustel. Üks hetk võib tarkustel koormav efekt tekkida, need võivad segavateks faktoriteks muutuda. Teadmised võivad elule nii suurt mõju avaldada, et see paneb inimest enda tegevuses kahtlema, antud situatsioonis õppimises ja selle vajalikkuses. Kas ka tegelikult on nii? Iga inimene on tarkuste poole pealt erinevalt rikastunud, kes rohkem, kes vähem. Igal ühel on asjadest omad arusaamad, mis aga kõige tähtsam, kõigil on mingid tarkused olemas ja nendest võikski lähtuda. Elus omandavad inimesed päevast-päeva midagi uut, midagi, mis on teistmoodi. Tekivad uued arusaamad. Arusaamad on ohtlikud asjad, kui neid valesti mõista. Kõik on meist kunagi koolis käinud ja seal toimuvaga enam-vähem kursis. Õpitakse asju, millele reaalsuses kasutus puudub, a...
HÜGIEENIOLUDEST JA ARGIKULTUURIST Hügieeniolud 20. sajandi alguses olid kehvad, suurel määral oli hügieen isegi olematu. Hügieenikombed on kaasaegses maailmas ühed silmatorkavamad grupitunnused. Öeldakse, et pestud inimesed kuuluvad kultuursesse ja valgustatud Läände, räpasevõitu rahvad pimedasse idasse. Talupojad ei hoolinud puhtusekultusest ega hügieenireeglitest, nad isegi ei teadnud sellistest asjadest midagi. Euroopaliku ja kodanliku kultuuri juurde kuulusid hügieenireeglid juba 20. sajandi algul. Tegelikult ei teata siiani päris täpselt, kuidas inimesed kunagi elasid. See, mis meie jaoks on praegu kõige tavalisem, ei pruugi tähendada sedasama kusagil mujal kellegi teise jaoks. Tuleb meeles pidada tõsiasja, et asjade tähendus muutub mitte ainult ruumis, vaid ka ajas ning sõltuvalt sotsiaalsest keskkonnast. Kõige enesestmõistetavamad ja tavalisemad asjad sisaldavad paradoksaalsel kombel sageli väga olulist teavet kul...
20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said ...
et siit siis tõlge ja point ja sellised asjad uurida vaja: Uuritav probleem, uuringu eesmärgid ja hüpoteesid kasutatud metoodika ja hüpoteeside testimine uuringu tulemused ja autorite järeldused enda arvamus artikklist Uuritav probleem on e-tarbijate käitumine. Eesmärgid Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kontseptsioone e-tarbija käitumist, sealhulgas saadud traditsiooniliste tarbijate käitumist. Välja selgitada elektroonilise kaubanduse loomus ja sellega seonduv e-tarbija käitumine. Kuidas erinevad valdkonnad käituvad, näiteks erinevast soost ja vanusest inimesed. Milliseid tooteid tarbitakse ja milliseid mitte. Millised virtuaal leheküljed on inimestele turvalisemad ja kuidas seda otsustatakse. E- tarbija taju riskide ja kasu vahel, e-tarbija käitumine turunduses, piltide roll ja mõju, usaldus ja e-interaktiivsus... (See artikkel on korraldatud järgmiselt. Me arendame oma mudeli 2 etapis. Esiteks, me esitame kirjandusest tuntud tegu...
Sissejuhatus kasvatusteadusse Lapsepõlve ajalugu Arusaamad lapsest nii nagu inimesest üldse on tähtsad ja olulised, sest panevad meid nii või teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustes...
Väärtushinnangud inimeste seas Euroopas Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et r...
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti ...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased) Taevas võime neid näha palju. Hajuspilves võib olla tähti alates tosinatest kuni paljude sadadeni. läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti le...
Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilast...
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
Pollard Tiggs ,,Reflektiivõpe keskkoolis" Kokkuvõte lk 239-250 Õppimise kolm peamist kultuurilist mõjutajat: 1. Õppimise raamistik õppimine on arusaamisprotsess ja seda mõjutavad õpilase eelnevalt kogetud sotsiaalsete gruppide kultuuri, väärtuste ja teadmiste ideed. 2. Keel kui vahend keel on mõtlemise ja õppimise vahend ning ta tekib, antakse edasi ja peab vastu vastastikustes mõjutustes teiste inimestega erinevate sotsiaalsete keskkondadega kultuurides. Paindlikkus ja sobivus võivad parandada õppimist. 3. Lähteasend õppimiseks kas õpilane on kogemustele ja toetustele avatud, kas ta on enesekindel või kartlik, valmis riskima või mitte? Hariduslike tulemuste jaoks otsustava tähtsusega. Kultuurilise mõju neli peamist allikat: · Perekond · Koolikaaslased · Kool · Meedia ja moodne tehnoloogia Meie suhtumist isikusse ja tema õppimisse mõjutavad: 1. Asjatundmatu vaade ...
Isiksusepsühholoogia kodutöö 2018 Kodutöö autori ees- ja perekonnanimi: Henry Lemmsalu Kuupäev 18.11.2018 Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed Gucciardi, D. F., Jackson, B., Hanton, S., (2015) Reid, M. Motivational Correlates of Mentally Tough Behaviours in Tennis. Journal of Science and Medicine in Sport . Vol 18(1): 67-71 Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupives...
Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega. Meie riigi nägu ei ole enam ainult eestlase loodu. Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased. Arvan, et Eesti riik kaotas oma pildi juba kauges ajaloos ja pidevalt lahkuvate ini...
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suur...
INIMESE MINA JA LÄHISUHTED MINAKONTSEPTSIOON JA ENESEHINNANG Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. WILLIAM JAMESI MINATEOORIA Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: 1) Subjektiivne mina tundev ja mõtlev mina 2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks: 1) materiaalne mina keha, rõivad, lähedased inimesed, omand 2) sotsiaalne mina see, kelleks antud inimest...
Sündides siia tundmatusse maailma, ei tea me veel, mis meid siin ees ootab. Inimene hakkab kasvama ja arenema, ta hakkab kohanema maailmaga, pidevalt tekivad uued arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D. Salingeri teoses "Kuristik rukkis" on peategelaseks teismeliseeas olev Holden Caulfield. Ta ei ole iseloomult nagu teised. Loomulikult meeldis talle sõprade ja tuttavatega mitmeid asju teha, kuid temale tundusid tihti need kuidagi mõttetud. Ta lihtsalt ei hinnanud neid. Tegelikult oli tema mõttemaailm niivõrd erinev, et selle mõjud andisid ...
Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel Kuigi ühte põlvkonda kuuluvad inimesed on kõik üksteisest erinevad, on nad üldises plaanis vaadatuna siiski väga sarnased. Põlvkondadevaheliste kommete ja käitumisnormide muutumine on aga paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakuse...
2. Miks targad inimesed usuvad rumalaid asju? & 3. Progenium XY kompleks Raamatust „Pahateadus“ – Ben Goldarce Lugesin Ben Goldarce kirjutatud raamatust „Pahateadus“ läbi kaks juttu. Jutud seletasid värvikalt ja kohati üsna provokatiivselt lahti selle, kuidas kujunevad inimeste arvamused, arusaamad ja tõekspidamised ning kui kerge on neid mõjutada. Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asja...
Võru Kutsehariduskeskus Iseseisevtöö Suhtlemispsühholoogia 2009 1). Filmi kokkuvõte Donnie Darko on kirjaniku ja lavastaja Richard Kelly 2001 aasta psühholoogiline triller. Film kujutab tegelikkuse painutamist ja nimitegelase iseloomu, kes püüab mõista oma maailmalõpu nägemuste tähendust. Filmi keskmes on teismeline noormees Donnie ja tema pere ning nendevahelised suhted. Darkod on tavaline Ameerika perekond, kes elavad Virginia osariigis Middlesexsis. Nad on keskmisest jõukamad ning perekonna sisekliima on hea, liikmete vahel valitseb üldine mõistmine ja üksteisega arvestamine. Darkode perre kuuluvad pereisa Eddie ja ema Rose, tütred Elizabeth(20) ja Samantha(11) ning poeg Donald e. Donnie(17).Eddie ja Rose abielu on kestnud oma tõusude ja mõõnadega harmooniliselt juba 20 aastat. Laste vahel esineb küll nägelemisi ja väiksemaid tülisid, kuid üldiselt on nad lähedased ja hoiavad kokku. ...
Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
Probleemid Eesti haridussüsteemis Igas süsteemis on oma head küljed kui ka varjupooled. Süsteemi kui terviku toimimine sõltub väga palju omavahelisest koostööst, võimest õppida oma vigadest ning arvestada varasemaid kogemusi. Kui rääkida aga Eesti haridussüsteemist kui tervikust, siis võib täheldada nende kõigi kolme teguri alatalitlust, mille tagajärjel tungivad esile mitmed murekohad. Arvestades riigi vanust, võib seda pidada normaalseks nähtuseks, kuna Eesti riik on alles kujunemisjärgus, ent probleemidest kerkivad esile üha uued, mis omakorda pidurdavad kogu terviku arengut. Eesti haridussüsteemis on mitmeid probleeme: alates lasteaiakohtade jätkuvusest kuni täiskasvanute täiendõpe korraldamiseni. Minu arvates Eesti haridussüsteemis kaks kitsaskohta: varajase kutse-ja karjäärisuunitluse puudumine ning kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Võrreldes Eestiga, siis Sveitsi kui ka Saksamaa haridusüsteemi ...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinn...
Muinasaeg ja keskaeg Muinasaeg Keskaeg Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises. Inimesed uskusid, et inimese kindlad ettekirjutused. hing pärast surma elab edasi hauataguses Talurahvas pidi õppima meie isa palvet, ma...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
VÄÄRTUSED mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik (Aimre, 2005).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
