Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsat...
Minu uurimistöö teemaks oli arukask. Järgnevalt esitan väikese kokkuvõtte huvitavamatest faktidest, mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõh...
Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kasel on ka omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tem...
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt t...
PUUKORISTAJA JA ARUKASK Kristina Kasemägi Puukoristaja Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Toit- suvel põhiliselt väikesed putukad, nende • Temperatuur- taluvad väga hästi nii vastsed ja munad. Talvel toitub ka külma kui ka sooja temperatuuri igasugustest puuseemnetest. Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid. on lühimaaline, siis nad liiguvad maas • Parasiidid- Parasiidid nõrgestavad lindu. Kui edasi pigem hüpeldes, siis on neil talvel parasiidid on kalla, siis ei pruugi lind nii raskem liikuda lumepeal. edukalt leida toitu. (Ei suuda oma poegadel viia) • Valgus- Puukoristajad on päevase ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ11 Monika Kukk RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS Referaat Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni- kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega. Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviot...
ÕITSEB VILJAD VARISEVA VILJAKND SEEMNEAA VALMIVAD D VUSE STA ALGUS H. MÄND Juuni algul Teise aasta Järgmisel 25-30 novembris kevadel H. Sügisel Kevadel Mai algus KADAKAS H. KUUSK Mai lõpp Oktoobri novembris 35-40 lõpp H. aprill juuni Iga aasta JALAKAS ARUKASK mai Valmib juuli 20-25 3 aasta tagant lõpus- augusti algul KÜNNAPU Aprilli-mai juuni Iga aasta U SOOKASK mai Augusti lõpp 2 aasta tagant SARAPUU Märtsis- Augu...
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste...
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel...
Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks Arukask Arukask: lehed rombikujulised oksad rippuvad alla
KASK Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: pu...
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor........................................................................................
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
· Kask (arukask) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu ...
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
Laanemetsad Keskkonnatingimused laanemetsas: · Viljakas ja niiske muld. · Lubjavaene muld. · Tüüpiline puuliik on kuusk. · Alustaimestik on vaheldusrikas · Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar · Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Laanemets Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. Rinded · Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm · Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju · Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold · Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Loomaliigid laanemetsas · Selgroogsed imetajad: Valgejänes Orav Pruunkaru Hunt Linnud Must kärbsenäpp Pöialpoiss Käbilind ...
Saku Gümnaasium MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS ARUKASE NÄITEL Uurimistöö Autor: Sten Kangilaski 11 B Saku 2011 Sissejuhatus Tee ma ,, Modifikatsiooniline muutlikkus arukase lehtede näitel" e es märgiks on uurida, kuidas muutub arukase lehelaba pikkus. Uuri misobjektiks on ühe arukase lehed ning antud kase lehtede pikkused. Taustinfo Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetu...
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oks...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja välti...
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirik...
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakart...
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline a...
Palumets Ettekanne Sissejuhatus Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavad mustikad. Nimi "palu" viitab tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Ökosüsteemi üldine iseloomustus: Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Abiootilised tegur...
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. K...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
Laanemets Rinded Laanemetsas Puurinne Arukask (Betula pendula Roth) Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) Harilik kuusk (Picea abies) Harilik tamm (Quercus robur L.) Harilik haab (Populus tremula L.) Põõsarinne Sarapuu Paju Pihlakas Puhmarinne Kanarbik Mustikas Kattekold Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanem...
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusea...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
Puuliigid Bren-Andris Juurikas Kadrioru Saksa Gümnaasium 7.A 2016 Sissejuhatus · Valisin puuliigid kuna mulle meeldib tööõpetuse tund ning sellega seoses valisingi antud teema. Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäen...
Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE Asub Virtsu lähedal Laelatul. Kasutusel on olnud juba sajandeid. Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi. Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti. 546 liiki soontaimi 107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda 35 liiki maismaatigusid 60 liiki pesitsevaid linde 2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnak...
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes Metshaldjapärimus Juba väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandis...
Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Pe...
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lup...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud ...
Õuetund kevade teemal Õpetaja jagab õpilased 4-liikmelisteks rühmadeks ja annab igale rühmale ka termomeetri. Õpetaja näitab ette, kuidas seda ka kasutatakse. Töölehe täitmist alustatakse klassis, vahepealsed ülesanded tehakse kooli ümbruses ja tund lõpetatakse klassis. Enne õue minemist vaadatakse terve tööleht üle, kas kõik on arusaadav. Tunni lõpus kogunetakse klassi, kus õpetaja näitab talle saadetud pilte seinal. Arutletakse, kas määramised on läinud õigesti. Vaja minevad vahendid: Tööleht, kirjutusvahendid, värvilised pliiatsid, nutiseadmed (telefon või tahvelarvuti). Klass: 4. Eesmärgid: Õpilane... tuletab meelde kevadega seonduvat õpib kasutama termomeetrit arendab informatsiooni leidmise oskust Internetist arendab vaatluse läbiviimis oskuseid arendab sotsiaalseid oskuseid ...
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asend...
Referaat Salumets Sisukord: sisukord...................................................................................................... ..........................................lk2 Keskkonnatingimused salumetsas.............................................................................................lk3 Taimestik...................................................................................................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, p...
Palumets 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein ...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
ALLAR KADAI Harilik pihlakas Sorbus aucuparia L. · Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Suur läätspuu Caragana arborescens · Lehelaba kuju-paarissulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides · Lehelaba kuju-lineaalne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ogatipp · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Harilik toomingas Padus avium Mill. · Lehelaba kuju-elliptiline · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-teravsaagjas · Lehelaba-lihtleht ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
