LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas ...
Murutaimed Aasnurmikas Aasnurmikas ( Poa pratensis L. ) ,,ESTO" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1980 aastal Sorditüüp: Võsundiline muru- ja söödasort, 65-85 cm kõrgune alushein. Tallamiskindla muru rajamiseks päikesepaistelisele Kasutus: kasvukohale, pikaajalise kultuurkarjamaa ja niidu seemnesegude komponent. Eelistab parasniiskeid, hästi õhustatud, huumus- ja Mullastik: lubjarikkaid mineraalmuldi, sobivad ka lühiajaliselt üleujutatavad lammimullad ja hästilagunenud turvas-mullad. Puhaskülvis 13, segukülvis 2-4 kg/ha, murule 6 grammi Külvisenorm: ruutmeetrile. Külviaeg: Juuli lõpuni. Punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, harilik Kaasliigid: aruhein, karjamaa-raihein, punane aruhein, aas-rebase-saba, kerahei...
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli Uno Tamm Silvi Tamm Rohumaade klassifikatsioonis on tehtud pidevalt muudatusi. Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannan...
Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga ...
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud t...
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
Lamminiidud Eestis · Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. · Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. · Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust. Levik · Lamminiidud on Eestis suhteliselt vähelevinud, mille põhjuseks on suurte jõgede vähesus. · Sagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis, suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres. · Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Taimestik · Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. · Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harili...
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid...
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asend...
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; M...
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisu vaheldumisest. Kõige madalam osa asub allpool keskmist veepiiri ning on sagedamini vee all. Järgmine tase paikneb ülalpool keskmist veepiiri, kuid jääb vee alla kõrgvee ajal. Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soola...
Agronoomia 2010/2011 LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Tamm, U., Lättemäe, P., Tamm, S. The effect of botanical composition of lucerne- grass mixture on nutritive value of forage. Agronomy 2010/2011, 133138. Complementary species are used in legume-grass mixtures in order to use environmental resources efficiently and reduce N emission. The aim of this investigation was to study the common lucerne (Medicago sativa, L) ´FSG 408 DP´ and hybrid lucerne (Medicago varia, HL) ´Karlu´-grass mixtures during the years 2007-09. The grasses used in the mixture were hybrid- ryegrass ´Molisto´, tall fescue ´Seine´, meadow fescue ´Darimo´, reed canarygrass ´Palaton´ and smooth bromegras...
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehittus Päevaõpe Niidu ja lillemurud referaat Juhendaja: Katrin Puskar Koostaja: Viktoria Jekimtseva Luua 2012 Sissejuhatus Muruks nimetatakse madalakskäbitud, tihedat. Tallamisele vastupidavat taimestiku. Muru ühendab teised aia osad tervikuks. Kas siis niidumurud polegi muru? Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub: · Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega...
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Ha...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle kiivitaja meriski suurkoovitaja hanelised Haned Matsalu rannaniidul Kahepaiksed ...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härg...
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
Hiiglaste tee Asukoht • County Antrim rannikul Põhja-Iirimaal Üldandmed • Sai tuntuks 1693a • Aasta 1986 – UNESCO maailmapärandi loend • Läbimõõt 40-50cm Teke/kujunemine • Laava jahtumine, pragunemine • Suurus sõltub jahtumise kiirusest Legend Iiri legendi kohaselt tahtnud iiri hiiglane Finn MacCool šoti hiiglase Benandonneriga rammu katsuda aga oli üks takistus. Kumbki ei leidnud nii suurt paati, et üle mere teise juurde sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre võimsatest kivisammastest teetammi. Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui Benandonner nende majja saabus ja „last“ nägi, lõi ta kartma ja põgenes tagasi šotimaale ning purustas enda järel teetammi, et Finn talle järgneda ei saaks. Iirimaale jäid järele vaid kivid, Av...
Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva k...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liiva...
Geograafia Nõmmemets 2009 Nõmmemetsa iseloomustus hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku vähe rohttaimi nendel aladel on põhjavesi sügaval pindmised kihid on väga kuivad puurindes domineerivad männid on madalakasvulised põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla kadakat) alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel Nõmmemetsa rinded Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne (Harilik mänd) on Eesti kõige tavalisem metsapuu võib kasvab seal kus teisi puid ei esi...
Palumets Sissejuhatus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne...
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude...
Palumets 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? a. Taimed a.i. Puurinne a.i.1. Harilik mänd a.i.2. Harilik kuusk a.i.3. Arukask a.ii. Põõsarinne a.ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein ...
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt. Kuid pargid tervikuna moodustavad teatud ilmega taimeühiskonna, mille lähemal uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi ...
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksi...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, s...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Katrin Vohta PARASVÖÖTME ROHTLA Referaat Õpetaja: Ludmila Lainola Tallinn 2017 Sisukord 1. ASEND JA KLIIMA…………………………………………………….…..3 2. TAIMESTIK………………………………………………………………....3 3. MULLASTIK…………………………………………………………….......3 4. VEESTIK…………………………………………………………………….4 5. LOOMASTIK……………………………………………………………......4 6. INIMENE ROHTLAS…………………………………………………..…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks...
Rohtlad Nimi: Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud inimese mõju puudub või on väga väike; b) poollooduslikud tekkinud metsadest raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab; c) tehislikud (inimtekkelised) heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult. Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! https://peda.net/naantali/velkuan-koulu/oppiaineet2/maantieto/amerikka/4-suvi/kuvamappi/kasvillisuusalueet/preeria- kanada:file/download/f087374e842cd466a8d0d12b42e443b8fbaac187/ge_7_preeria_kanada_shutterstock_39564436_peda.jpg 2. Rohtlaid nimetata...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
